Toitumisekspert: Eesti munade toiteväärtus on üllatav

Vasakpoolsel pannil all on Kodukoha muna, üleval Poolast pärit Favorit. Parempoolsel pannil on all Äntu ja üleval Talleggi muna.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi tunnistas, et tema jaoks on üllatav, et Eesti munades on rasvade sisaldus väiksem ning süsivesikute sisaldus oluliselt suurem võrreldes teiste maade andmebaasidest saadud munade toiteväärtusega.

«Ma oskaks seda seletada ainult söödaga, mida kanadele antakse, aga et selles kindel olla, siis tuleks seda teemat rohkem uurida. Rohkem mingeid suhteid välja tuua, et mõni muna sellepärast teisest parem oleks, kindlasti ei saa,» kinnitas Pitsi.

Munadest räägitakse ennekõike kui valguallikatest. Munavalkude aminohappelist koostist peetakse parimaks pärast rinnapiima. Samas tuleks teada, et kui 2000-kilokalorilise päevase energiavajadusega inimese (täiskasvanud naisterahvas) puhul võiksid valgud kogu energiast anda kõige enam 20 protsenti, siis see teeb 100 grammi valke. «Valke saame lisaks munadele hästi paljudest toitudest (lihatooted, piim, kaunviljad jne) ning seetõttu kindlasti ei tasu mune väga palju süüa. Üks muna päevas on valkude seisukohast täiesti optimaalne,» ütles Pitsi.

Ta lisas, et kindlasti ei ole munad meie toidus süsivesikute allikas, selleks on teraviljatooted, puu- ja köögiviljad. Seetõttu süsivesikutest munade puhul rääkida ei ole mõtet. «Munast saame mingil määral rasvu, aga kui süüa üks muna päevas, siis seda on suhteliselt vähe (2000 kilokalori juures võiks saada päevas rasvu umbes 65g).»

Munade puhul räägitakse ka nende suurest kolesteroolisisaldusest (ühes munas umbes 200 mg kolesterooli, päevane maksimaalne soovituslik kogus on 300 mg). «Seetõttu soovitati varem piirduda paari munaga nädalas. Kuna aga muna sisaldab letsitiini, mis reguleerib munas leiduva kolesterooli ainevahetust, siis nii väga munas leiduvat kolesterooli kartma ei pea.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back