Kodune prügi põletamine toob vähktõve õuele

Prahipõletajad oma tervisele ei mõtle.

FOTO: Toomas Huik

Kuigi maakohtades on laialt levinud komme tekkiv prügi lõkkes või küttekoldes ära põletada, et äraviidavat prügi võimalikult vähe tekitada, ei tasu seda tervisele mõeldes teha.

Plasti sisaldava prügi põletamine saastab ümbruskonna pikaks ajaks vähkitekitavate dioksiinidega, mis tagab vähki haigestumise ka tulevastele põlvkondadele, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

Paljudel omavalitsustel on probleem, et majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama.

«Papi, paberi ja puidu põletamine on keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav, kuid muude jäätmete, eriti plastide põletamine kahjustab meie ümbritsevat keskkonda,» rääkis Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora. Ta tõi näite, et kui põletada kodus lõkkes üks paar saapaid, tekitab see sama palju mürgiseid dioksiine kui Iru elektrijaamas (kus prügi põletatakse elektri saamiseks - toim) tekib 20 aasta jooksul.

«Inimesed põletavad jäätmeid kodus massiliselt – riideid, jalanõusid, autorehve ja suuremahulist prügi, mida on ebamugav prügilasse viia. Sedasi tehes mürgitavad nad ära nii enda kui ka naabrite elamise, maapinna ja põhjavee,» rääkis Moora.

Moora sõnul satuvad mürgised dioksiinid maapinnast toiduahelasse ning seeläbi elusolendite organismi. Dioksiinide mürgist mõju jätkub ka tulevaste põlvede jaoks, mille tulemusena võivad lapsed ja lapselapsed vähki surra.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles