Rehvitootjad peavad rajama kogumispunktid igasse linna

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rehvid.
Rehvid. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Homsest jõustuva määruse järgi peavad rehvitootjad rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti linna, võtma rehve vastu piiramata koguses ning korraldama vastavaid teavituskampaaniaid.

«Kuigi ka täna on romusõidukite, kasutatud rehvide ning kasutatud osade kogumiseks ja käitlemiseks nõuded ja võimalused täiesti olemas, näitab tegelikkus, et need ei ole piisavalt tõhusad,» selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. 

Kuna regulatsioon ei olnud siiani kõigile osapooltele piisavalt selge, polnud tarbijatele sageli võimaldatud kasutatud rehvide tasuta äraandmine või kasutatud autoosade kauplusesse tagasiviimine.

Uue määruse järgi on rehvide tootjad kohustatud vanarehve piiramata koguses tasuta tagasi võtma rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt, kohalikult omavalitsuselt ja omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.

Jaanus Tamkivi sõnul kippusid tootjad seni regulatsiooni ebatäpse sõnastuse tõttu rakendama politiikat, et tagasi ei võeta rohkem kui neli rehvi. Samas on keskkonna seisukohast oluline, et kõik vanarehvid saaks kokku kogutud ja ei satuks metsa alla või prügimäele vedelema.

10 krooni rehvi hinnast

Tamkivi selgitas, et tootjad korraldavad vanarehvide kogumist läbi maaletoojate, kuid see on tootja kulu, mis lõpuks läheb rehvide hinna sisse. Tema sõnul läheb rehvide kogumise ja töötlemise peale umbes kaks protsenti rehvi hinnast - umbes 10 krooni. Samas Soomes olevat see kulu umbes 28 krooni rehvi kohta.

Uues määruses on täpsustatud ka rehvide kogumispunktide paiknemist. Seni oli Tamkivi sõnul lihtsalt öeldud, et tootjad peavad rehvid tagasi korjama, kuid reaalne olukord on selline, et mõnes piirkonnas seda võimalust ei ole ja inimesed peavad rehvide äraandmiseks üsna kaugele sõitma.

Nüüd peavad rehvide tootjad rajama kogumispunktid vähemalt igasse Eesti linna, alevisse ning üle 1500 elanikuga alevikku 10 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Nii peaks Tamkivi sõnul tekkima üle-Eestiline võrgustik.

Samuti lisandub tootjatele kohustus korraldada vähemalt üks kord aastas üleriigiline teavituskampaania, informeerimaks tarbijaid, et vanarehve või romusõidukeid ning nende osi tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning teavitama neid tagastamiskohtadest.

Romusõidukid ja autoosad

Kui seni kehtinud regulatsiooni järgi olid vanad autod ja nende osad ning vanarehvid Tamkivi sõnul kirjeldatud ühes määruses, siis nüüd käsitletakse rehvide tootjaid ja mootorsõidukite tootjaid eraldi. Samuti oli senine regulatsioon romusõidukite ja autoosade puhul natuke pealiskaudsem.

Uues määruses on kirjas, et sõiduautode, kaubikute ja mopeedide tootja on kohustatud omanikult tasuta tagasi võtma liiklusregistris registreeritud sellist marki sõiduki koos nelja  sõiduki küljes oleva rehviga ja ühe tagavararehviga, mida ta ise turustab.

Tamkivi sõnul tekitas senine regulatsioon küsimusi ja segadust selles osas, kuidas täpselt tagasivõtmist korraldada ja kuidas tagasivõetavaid osasid käidelda. Nüüd on tootjatele palju selgemini ette kirjutatud, mida nad peavad tegema.

Mootorsõidukite osade tootja ja turustaja peab korraldama kasutatud osade kogumise nii, et kasutajal oleks võimalik neid osasid tasuta tagasi anda igasse sarnaseid osi müüvasse müügikohta sõltumata sellest, kas isik soovib soetada uue toote või mitte.

Veel on mootorsõiduki osade tootja kohustatud sõidukiosade turustajalt, hooldustöökodadelt, omavalitsuselt ning jäätmejaama haldavatelt jäätmekäitlejatelt kasutatud osad tasuta vastu võtma.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles