Lugeja küsib: kes on süüdi, kui jalakäijale otsasõidu vältimise manöövriga vigastasin autot?

Otsasõidu vältimine kahjunõudest ei päästnud.

FOTO: SCANPIX

«Mul juhtus maanteel sõites liiklusõnnetus, kus selleks mitte ette nähtud kohas üritas minu auto eest kiiresti teed ületada jalakäija. Paraku ta libastus ja kukkus keset teed maha. Et mitte otsa sõita maas lamavale inimesele, ei jäänud mul muud üle, kui proovida temast mööduda paremalt, kuhu oli teepervele pargitud auto. Vastassuunavööndi kaudu ei saanud mööduda, sest ka sealt tuli auto. Jalakäijast sain ma talle viga tekitamata mööda, aga tee äärde pargitud auto juhipoolsele taganurgale sõitsin sisse,» kirjutab lugeja.

«Viga sai nii tema auto esinurk kui pargitud auto taganurk. Jalakäijaks osutus sellesama pargitud auto juht, kes kohe kohapeal õiglaselt tunnistas, et see avarii juhtus tema tõttu ja nii vormistasime kohapeal liiklusõnnetuse teatise, kuhu ta süü omaksvõtnuna ka alla kirjutas. Kohal käis ka politsei, kes asjasse ei süüvinud (tõi meile liiklusõnnetuse teatised), kuna meil süüdlase osas oli saavutatud kokkulepe ja ka inimesed viga ei saanud. Nüüd olevat aga kindlustusselts autoremonditöökotta, kus minu autot parandatakse, saatnud garantiikirja ja vormistanud selle minu kaskojuhtumiks koos omavastutusega ehk siis nagu mina oleksin süüdlane. Mind sellisest asjade käigust pole keegi siiani teavitanud. Tahaksin teada, kas selline käitumine on õige? Miks peaksin mina kinni maksma lisaks oma auto remondile liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäija autole tekitatud kahjustused, kui ta on algselt süü omaks võtnud? Olgu igaks juhuks märgitud, et mõlemad autod on kindlustatud ühes ja samas kindlustusfirmas,» lisas juht.

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli advokaadibüroost Sirk ja Saareväli.

Liikluskindlustusega on kindlustatud mootorsõiduki valdaja (juhi) vastutus, sh mootorsõidukist, kui suurema ohu allikast lähtuva riskiga kaasnev vastutus. Eelöeldu tähendab, et kahju tekkimise juhtudel ei pruugi juhi süü puudumine tähendada seda, et vastutust ei tekiks. Vastutus tekib mootorsõidukist, kui suurema ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski (sõiduki liikumine) realiseerumise tõttu. Kui Teie sõiduk liikumise tagajärjel tekkis seisvale sõidukile kahju, siis realiseerus eelkõige Teie sõidukist lähtuv risk. Sel põhjusel ilmselt on liikluskindlustuse selts otsustanud seisnud ja kahjustatud sõiduki kahjud hüvitada. Kahjuhüvitist võib võlaõigusseaduse § 139 alusel vähendada, kui kahju tekkis kahjustatud isikust endast tulenevate asjaolude tõttu.

Teie enda sõidukile tekkinud kahjude hüvitamist on võimalik nõuda siis kas kaskokindlustuse kindlustusseltsilt või tegelikult kahju tekitajalt. Kui Te leiate, et kahju on tekitatud konkreetse isiku ehk antud juhul jalakäija poolt, võib kahjunõude kas tervikuna või osaliselt esitada ka kahju tekitanud isiku vastu. Antud juhul võiks nõuda omavastutuse osa hüvitamist.

Asjaolu, kas jalakäija tegevus ka tegelikult kahju tekkimisega põhjuslikus seoses on, tuleb välja selgitada ja tõendada.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles