Hallitus kodus rikub tervist ja miljööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puudulik ventilatsioonisüsteem või tehtud ehitusvead panevad niiskuse tõttu hallituse vohama ning sellest lahti saada on juba päris raske.
«Ventilatsioon on vanemates majades suur probleem,» möönab Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Teet-Andrus Kõiv. Seega tuleb tema sõnul kortermaja renoveerima asudes arvestada kõiki aspekte, et hiljem ummuksisse jäänud majas hallitus ja ebatervislik õhk kimbutama ei hakkaks.
Eluruum vajab õhutamist
Vanemates kortermajades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mille toimimine oleneb välisõhu temperatuurist, tuule tugevusest ja vertikaalse ventilatsioonikanali kõrgusest. Seetõttu suuremal osal aastast on ülemistel korrustel, eriti viimasel korrusel, õhuvahetus ebapiisav.
Selle tulemusel võib näiteks magamistubades tõusta õhu süsihappegaasi sisaldus hommikuks tasemeni, mis ületab soovitusliku mitu korda. Kõrgele tasemele võib tõusta ka suhteline õhuniiskus ning sageli kaasneb sellega hallituse teke.
Olukord muutub eriti tõsiseks, kui vanad aknad on vahetatud uute, tunduvalt hermeetilisemate vastu. Sel juhul õhuvahetus väheneb mitu korda ja süsihappegaasi tase võib tõusta hommikutundideks sellisele tasemele, et ületab soovitusliku taseme kuni kolm korda, samal ajal tõusev suhteline niiskus toob kaasa hallitusprobleemi.
Mida ette võtta? Vaja oleks kindlasti tõhustada õhuvahetust. Viimasel ajal on selleks kasutatud näiteks värskeõhuklappide paigaldamist elutubade välisseintesse – õhuvahetus sellega suureneb, kuid samas proportsioonis kasvavad ka küttekulud. Tänapäevaste lahenduste abil saab väljatõmbeõhu soojuse tagastada ehk selle ära kasutada. Näiteks on sellisteks lahendusteks ruumipõhised plaatsoojustagastiga ventilatsiooniagregaadid ühes WC-vannitoa väljatõmbeventilaatoritega, aga samuti väljatõmbeõhu soojuspumpadel põhinevad mehaanilised väljatõmbeventilatsioonid.
Kindlasti annaks häid tulemusi ka korteripõhine sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon, kuid olemasolevates kortermajades on seda lahendust mõnevõrra keerukas rakendada.
Hallitust toidab õhuniiskus
Hallitus- ja majaseente kahjustuste likvideerimise ja ehitustöödega tegeleva firma Terve Ehituse OÜ eksperdi Margus Hinbergi sõnul on selleks, et tagada märgades ruumides piisav ventilatsioon, vajalik hoida suhteline õhuniiskus normi piires.
See sõltub ka ruumi õhutemperatuurist, kuna soojem õhk suudab endaga siduda rohkem vett kui jahedam. Kui suhteline õhuniiskus on pidevalt 65–70 protsendi juures, tekib hallitusseente arenguks sobiv keskkond. Põhilised märksõnad on seega küte ja ventilatsioon.
«Hallitus tekib, kui tema arenguks on loodud soodne keskkond, enamasti suhtelise õhuniiskuse juures alates 65 protsendist või märgunud pindadel-materjalidel,» selgitab ta. «Väike kogus hallituse eoseid on kõikjal õhus. Samuti võib vesi pääseda puudulikult paigaldatud hüdroisolatsiooni korral plaadivuukide vahelt nii seinte kui ka põranda konstruktsioonidesse.»
Tekkinud hallitusest lahtisaamisel tuleb arvestada seda, et tihti tekib hallitus plaadivuukide ja silikoonitud nurkade piirkondades. Silikooni saab välja vahetada ja vuuke on võimalik puhastada, kuid seejuures tuleb arvestada, et ei rikutaks hüdroisolatsiooni. «Kontrollida tuleks olemasolevat ventilatsiooni ja vannitoa kütet,» selgitab ekspert.
Hallitusest vabanemine on kulukas
Kui hallitus on tekkinud näiteks seintesse, mis on ehitatud kipsplaatidest ning need on märgunud ja hallitavad, tähendab see juba suuremat remonti. «Paljud vannitoad on ehitatud puitmajades, mille puitkonstruktsioonid on saanud niiskuskahjustusi, millest tingitult on tekkinud puidumädanikseened,» räägib Hinberg. «Selliste kahjustuste likvideerimine on samuti kulukam.»
Kuidas aga hallitust ennetada? Siinkohal kinnitab Hinberg, et vanemate majade vannitubadesse tuleks kindlasti paigaldada sundventilatsioon ehk elektriline väljatõmbeventilaator. Selle võimsust peab hindama ruumi suurusest tulenevalt.
Kui pole muid lisaõhu juurdepääsukanaleid, oleks soovitav näiteks vannitoa ukse alumisse ossa teha restiga kaetud õhukanal. Kontrollida tuleks olemasolevate kortermajade ventilatsioonilõõride puhtust ja vajadusel need puhastada, juhul kui väljatõmbeõhk just sinna suunatakse.
«Sagedamini leidub hallitust vanemates, soojustamata ning puuduliku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga majades,» ütleb Hinberg. «Hoonete välispiirded on jahedad ja suhteline õhuniiskus kõrge ning niiskus kondenseerub sellest tulenevalt kergemini seintele, mis põhjustab hallitusseente arengut.»
Ka külmasildade osakaal on suurem just vanemates hoonetes. Uuemates, eriti buumiaegsetes kortermajades võivad probleemid olla tingitud ventilatsiooni kehvast planeerimisest või ehituskvaliteedist, aga ka ehituskvaliteedi muudest puudustest – näiteks hüdroisolatsioon, torustike ja katuse lekked, halvasti paigaldatud soojustus, loetleb Hinberg.