Riik hakkab uurima kuivkäimlate ja tööstuse mõju kaevuveele

Virumaal hakatakse uurima salv- ja puurkaevude veekvaliteeti.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Terviseameti keskkonnatervise uuringute keskus hakkab Virumaal uurima salv- ja puurkaevude veekvaliteeti, kuna pole teada, kuidas kuivkäimlate kasutamine seda mõjutab ning soovitakse teada ka tööstuse mõju veekvaliteedile.

Eesmärk on uurida salv- ja puurkaevude (vee tarbimine alla 10m³/ööpäevas) joogivee kvaliteeti, võttes aluseks järgmised kvaliteedinäitajad: keemilise – ja üldreostuse indikaatorid (mangaan, raud, sulfaat või nitrit, nitraat, ammoonium, naftasaadused), mikrobioloogilised indikaatorid (E.coli ja enterokokid) ja valikuliselt pestitsiidide jääkide, fenoolide ning benseeni sisaldus, teatab terviseamet.

Esimene uuring on kavas teha Ida- ja Lääne-Virumaal, sest antud aladel on võimalik välja tuua erinevused nitraaditundlike alade, põlevkivitööstuse piirkonna ja kontrollalade joogivee kvaliteedi osas. Kavas on uurida 200 erakaevu vett, millest 50 kaevu asuksid põlevkivitööstuse piirkonnas, 50 nitraaditundlikelt aladel ja 100 kontrollaladel. Kõik korraldatavad uuringud on kaevuomanikele tasuta.

Erapuurkaevud ning -salvkaevud ei ole terviseameti järelevalve all, ning nende vee kvaliteedi kohta puuduvad ametlikud andmed. Samuti kasutatakse maal palju kuivkäimlaid, mille mõju kaevuvee kvaliteedile ei ole uuritud. Nitraaditundlikel aladel on keskkonnaameti seireandmete alusel näha nitraatide kontsentratsiooni kasvutendentsi põhjavees. Põlevkivi piirkonnas on samuti oluline hinnata kohaliku tööstuse võimalikku mõju piirkonna kaevude joogivee kvaliteedile võrrelduna nn puhaste kontrollalade kaevuvee näitajatega.

Kaevude valiku kriteeriumid:
• salv- ja puurkaevuvett kasutatakse majapidamises aastaringselt;
• puurkaevust võetakse vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks ning ei ole osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest;
• lõplikul valikul eelistatakse lastega peresid (kui huvilisi on soovitust rohkem).
• Sooviavalduses (vabas vormis) märkida:
• kaevuomaniku nimi ja kaevu asukoht (ideaalis koordinaadid lisaks aadressile);
• kaevu tüüp (salv- või puurkaev);
• kaevust joogivett kasutatavate inimeste arv (sh eraldi lapsed ei/ja);
• võimalusel kaevu ehitamise aasta;
• kui on minevikus mingeid probleeme kaevuveega, siis lühikirjeldus;
• muu oluline info.
Veeproovide planeeritav kogumisperiood on mai-juuli 2014. Kõik osalejad saavad tagasisidet veekvaliteedi kohta. Tulemused väljastatakse protokollina ning probleemide esinemisel joogivee kvaliteedis saadetakse lisaks ka kaaskiri. Avaldusi salv- ja puurkaevude omanikelt ootame hiljemalt 18. maiks. 2014. aastaks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles