Kuidas käib töövaidluse lahendamine komisjonis?

Foto: Panther Media/Scanpix

Tööandjaga tekkinud lahkarvamuste korral, mida kokkuleppel lahendada ei suudeta, on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni. Üldjuhul on töösuhetest tulenevate vaidluste ja nõuete esitamise tähtaeg neli kuud alates oma õiguse rikkumisest teadasaamisest, töölepingu ülesütlemist saab aga vaidlustada 30 kalendipäeva jooksul, kirjutab tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Virgo Purru.

Viimane tähtaeg hakkab aasta tagasi jõustunud uue töölepinguseaduse järgi kulgema juba päevast, kui töötaja või tööandja sai teiselt poolelt ülesütlemisavalduse.  

Et töösuhte ülesütlemine üldse kehtiv oleks, peab teine lepingupool ülesütlemisavalduse kätte saama.  Erakorralist ülesütlemist peab põhjendama. Põhjenduse ärajätmine annab teisele poolele võimaluse nõuda seetõttu talle tekkinud kahju hüvitamist.

Töövaidluskomisjonile saabunud avalduse menetlusse võtmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul. See tähendab, et avaldus registreeritakse ning kontrollitakse avalduses loetletud dokumentide lisamist.

Esitatud avaldus peab olema käsitsi või digitaalselt allkirjastatud. Kui avalduses esinevad puudused - näiteks puuduvad avalduses nimetatud lisad või nõudesumma arvestused -, siis palutakse need kõrvaldada ja avaldust täiendada.

Avalduse esitanule teatatakse istungi toimumise aeg ja koht. Kui pärast avalduse vastuvõtmist selguvad individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ette nähtud menetluse lõpetamise asjaolud - näiteks on esinenud, et nõue on juba eelnevalt lahendatud töövaidluskomisjonis või nõude lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse -, siis lõpetab töövaidluskomisjon avalduse menetluse ja teatab avaldajale sellest kirjalikult.

Töövaidluskomisjon saab lahendada selliseid olukordi, kus töötaja nõuab saamata jäänud töötasu, taotleb tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja sellega seoses hüvitist või töötajapoolse erakorralise ülesütlemise tunnustamist ja sellega seoses hüvitist.

Töötaja esitatud avalduse puhul on vastustajaks tööandja, kelle vastu nõuded on esitatud. Vastustajale saadetakse töötaja avalduse koopia ja teatatakse avalduse läbivaatamiseks määratud istungi toimumise aeg ja koht.

Töövaidluskomisjon annab vastustajale teada, milliseks tähtajaks tuleb esitada kirjalik vastus ja põhjendavad tõendid. Tähtaja määramisel peetakse silmas, et avaldajal oleks võimalik enne istungi toimumist vastusega tutvuda ja vajadusel oma nõuet täpsustada ja täiendada.

Vastustaja on kohustatud e-kirjaga või muul võimalikul viisil teatama, et on  teate kätte saanud. Järgnevalt tuleb saata vastus ja tulla ettenähtud ajal istungile.

Kui poolte ilmumist takistab mõjuv põhjus, tuleb töövaidluskomisjoni juhatajale teatada ja lisada põhjuse kohta tõend, haigestumise korral arsti tõend või haiguslehe koopia. Uue istungi aja määramiseks tuleb esitada komisjoni juhatajale taotlus. Aeg peab olema sobiv kõigile istungil osalejatele.

Töövaidlusavaldus vaadatakse läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende volitatud esindajate juuresolekul ja osavõtul töövaidluskomisjoni istungil. Kui vastustaja ei ilmu istungile ja ei ole tõendanud tema ilmumise takistatust, võib komisjon teha otsuse ilmumata jäänud vastustaja kohalolekuta.

Kui avalduse esitaja ei ilmu asja arutamisele ja mõjuvat põhjust selle kohta ei esita, siis jäetakse tema avaldus läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse.

Töövaidluse pooled esitavad nõuetesse puutuvad täiendused ja taotlused enne avalduse sisulist arutelu. Komisjon võtab seisukoha taotluste põhjendatuse kohta ning otsustab nende rahuldamise või rahuldamata jätmise.

Komisjon kuulab istungil ära asjaosaliste selgitused. Avaldaja esitab oma nõuded ja põhjendused ning tõendid, millele tugineb. Avaldaja seletus nõuet põhjendavate asjaolude kohta on oluline.

Kui avaldaja piirdub väitega, et avalduses on kõik kirjas ja rohkem lisada ei ole, siis kindlasti ei ole avaldaja seisukohta väidetele, mis vastustaja pool on esitanud oma kirjalikus vastuses ja on lisanud istungil. Samuti on põhjendatud küsimuste esitamine tõendite kohta.

Kutsutud tunnistajad kuulatakse ära istungil. Tunnistajale esitatakse küsimusi ja tunnistaja poolt antud vastused kantakse protokolli.

Vaidluses osalejad peaksid andma istungil selgitusi üksnes esitatud nõuetega seonduvalt. Hoiduda tuleks emotsionaalsete hinnangute andmisest.

Istungi ratsionaalset läbiviimist soodustavad oma seisukohtade korrektsed esitused  nõuete piires ja tuginemine tõenditele ning vastaspoole  tähelepanelik ärakuulamine.

Avalduse läbivaatamisel arutatakse ainult neid nõudeid, mida avaldaja on kirjalikult esitanud. Seepärast, kui avaldaja nõuab üksnes rahalist hüvitust, põhinõuet esitamata - näiteks ei nõua ülesütlemise tühisuse tuvastamist, küll aga hüvitust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses -,  siis jääb hüvituse nõue rahuldamata selleks ette nähtud aluse puudumise tõttu.

Töövaidluskomisjoni istungil lõpeb arutelu vaidlevate poolte lõppseisukohtade  ärakuulamisega. Kogu istung protokollitakse.

Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval komisjoni liikmete häälteenamusega. Komisjoni töös osalevad nii töötajate (AÜ, kutseliidud) kui tööandjate (Tööandjate Keskliidu) volitatud esindajad.

Töövaidluskomisjoni juhataja on kohaliku inspektsiooni ametnik. Esindajad võtavad osa üksnes töövaidluse läbivaatamisest istungil ja otsuse tegemisest nõupidamisel.

Et töövaidlus oleks oodatud tulemusega, on avaldajal kindlasti vajalik eelnevalt tutvuda töölepinguseaduse ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse  vastavate sätetega.

Nii töötaja kui tööandja  teadmised enne vaidlema hakkamist on need, mis väldivad ootamatusi. Hilisemad väited, et  ei olnud teadlik või keegi ei öelnud, ei anna töövaidluskomisjonile alust tõendatud asjaolusid  mitte arvestada.

Töövaidluskomisjonis vaidluse lahendamise puhul riigilõivu maksta ei tule.

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled ühe kuu jooksul alates  töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast pöörduda maakohtusse, kus sel juhul hakatakse asja arutama algusest peale.

Kui töövaidluskomisjoni otsust selleks ette nähtud aja jooksul kohtus ei vaidlustata, lisab  töövaidluskomisjon poole taotlusel otsusele jõustumismärke.