Lugeja kiri: kas tekikott tähendab tõesti nööpaukudega lina?

Maxima poodides oli pakutav kaup stendidel väljas.

FOTO: Maxima

Maxima Dormeo kampaania käigus enda arvates tekikoti ostnud klient avastas kodus üllatusega, et antud juhul müüdi tekikoti nime all nööpaukudega lina.

Maxima Dormeo kampaania viimasel päeval ostsin Maxima XX kauplusest Õismäe tee 46 kaks kampaaniatoodet: voodilina ja tekikoti. Kaup oli kinnistes pakendites, kaupluses neid avama hakata ei pidanud, ei vajalikuks ega ka sobivaks.

Usun, et olete minuga nõus, et tavaarusaam mõistetest «voodilina» ja «tekikott» on järgmine. Voodilina on ühekihiline tekstiiltoode, mis pannakse voodis aluskihiks, ning tekikott on kahekihiline servadest osalt suletud tekstiiltoode, mille sisse (kahe kihi vahele) on võimalik panna tekk - nii, et tekikott katab seda mõlemalt poolt.

Nii nagu mõistet «kott» kuuldes tavaliselt saadakse sellest aru samamoodi - kolmest küljest suletud ja ühest avatud kahekihiline toode, mille sisse on võimalik midagi panna, ning need kolmest küljest suletud kaks kihti hoiavad sisse pandavaid asju siis enda vahel kinni, võimaldades neid transportida, hoiustada vms.

Kodus neid voodipesuna kasutama hakates avastasin, et voodilina on küll igati vastav tavaarusaamale voodilinast, ent tekikoti nime all ostetud toote pakendist leidsin kahekihilise tekstiiltoote (mille sisse oleksin saanud panna oma olemasoleva teki) asemel ühekihilise tekstiiltoote (mille oma tavamõistusega oleksin klassifitseerinud pigem voodilinaks), millel olid servades nööpaugud. Sellise «tekikotiga» ei osanud ma midagi peale hakata, sest voodilinana kasutamiseks oli see samuti ebasobiv, kuna oli liiga kitsas.

Pakkisin selle kokku ning läksin sellega kauplusse tagasi. Pöördusin infoletti, kus parajasti viibinud nooremapoolne müüjatar toote näpu vahele võttis ja kusagile ära läks, ning varsti naasis vanema kolleegi seltsis, kelleks oli vahetuse vanem. Nimetatud klienditeenindaja hakkas asjaga sisulise tegelemise asemel mind mõnitama (mis on ka peamine põhjus, miks ma seda kirja kirjutan).

Ta kinnitas mulle järjekindlalt, et «antud toode on tekikott - Dormeo tekikott». Minu selgitused oma arusaamast tekikoti mõiste osas teda ei veennud, vaid ta vaatas mind nagu idiooti ning kinnitas mulle tuimalt ühte ja sedasama - et see on Dormeo tekikott (sellise näoga, et «kuidas te sellest ometi aru ei saa» või «kuidas siis teie ei tea, mis asi on Dormeo tekikott»). Selgus siis, et Dormeo tekikott ongi ühekihiline lina, mis nööbitakse teki külge. Teisisõnu, seda «tekikotti» saab kasutada ainult paaris kindla konkreetse tekiga - ühe küljes on nööbid ja teise küljes nööpaugud, ning üks nööbitakse teise külge.


Hästi, kuna kusagil ilmselt ei ole seadusega sätestatud ühtegi ametlikku tekikoti definitsiooni, siis ei saa formaal-juriidiliselt ka kellelegi midagi ette heita. Samas ei olnud kusagilt toote pakendilt võimalik välja lugeda, et tegemist on sellise unikaalse «tekikotiga», mis sobib kokku ainult ühe unikaalse tekiga, millega seda siis saab üheks tervikuks kokku nööpida. Püüdsin seda ka nimetatud klienditeenindajale mõista anda, tema aga näitas näpuga pakendi peale (justkui oleks see seal kirjas olnud - tõepoolest, ei olnud) ning raius ühte ja sama - «See on Dormeo tekikott!!!» Lõpuks pomises veel nina alla midagi taolist, et «читать не умеют» (kas lugeda ei oska - eesti keeles). Ilmselt siis mind silmas pidades.

Ehkki lugeda ma tegelikult oskan, muidu ei saaks mul olla kaks magistrikraadiga võrdsustatud kõrgharidust ning 12 aastat staaži ülikooli õppejõuna. Häbiga pean siiski tunnistama, et üheski koolis ega ülikoolis, kus ma oma elu jooksul olen õppinud, ei ole õpetatud kõrgemat tekstiiliteadust ning selle raames tutvustatud Dormeo tekikotti kui üht erilist ja unikaalset tekikoti liiki. See on ilmselt teadmine ja valgustatus, mida on jagatud eelkõige või ainult Maxima klienditeenindajatele, ning mis võimaldab neil harimatutele ja kirjaoskamatutele klientidele ülevalt alla vaadata, ning seda üleolekut ka võltshäbi tundmata mõista anda. Miski, mida iga klient peaks teadma une pealt - umbes nagu seda, et päike tõuseb idast ja loojub läände, või et kevadele järgneb suvi. Ja häda sellele, kes ei tea - Maxima klienditeenindaja silmis on too idiootsuse etalon.

Lõpuks tagastati mulle antud toote eest makstud raha, ning sellega võiks teema lõpetatuks lugeda. Juriidiliselt on kõik korrektne. Siiski jäi asjast pisut mõru maik suhu. Eelkõige muidugi klienditeenindaja käitumisest ja suhtumisest, ehkki solvumine ajapikku ilmselt lahtub ja juhtunu ununeb.

Samas siiski murenes ka kindlustunne selles suhtes, et mingi nimetusega toodet ostes ma selle toote ka saan. Tõesti ei ole ühegi seadusega kinnitatud mingeid vooditekstiilide definitsioone, sh ka seda, mis tunnustele või nõuetele peab vastama toode, mida turustatakse «tekikoti» nime all. Aga äkki siis peaks? Korduvalt on naeruvääristatud Euroopa Liitu selle eest, et direktiivide ja määrustega sätestatakse igasuguseid esmapilgul totraid asju, nagu banaani kõverus või maasika punane värv. Dormeo tekikoti kaasuse valguses hakkan sellisesse normeerimisse tunduvalt mõistvamalt suhtuma. Kui mõne EL direktiiviga oleks sätestatud ka nõuded tekikotile, siis ehk oleks juhtunu juhtumata jäänud ja säästetud närvikulu nii minul, kui ka klienditeenindajal, kes pidi asju ajama tema silmis ilmselge idioodiga. Euroopa Parlamendi valimised on tulemas ja ehk siis tuleks meilt valitud saadikutele kaasa anda mandaat muuhulgas ka selle teemaga tegelemine Brüsseli võimukoridorides päevakorda võtta...
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles