Hallitanud kohupiim viis väsitava kirjavahetuseni tootjaga

Hallitanud Tere kohupiimakreem.

FOTO: Erakogu.

Haabersti Rimist hallitanud Tere kohupiima soetanud naine pidas tootjaga maha väsitava kirjavahetuse endale sobivat lahendust leidmata.

«Hiljuti juhtus meie perega ebameeldiv lugu. Ostsime 13. aprillil Haabersti Rimist Tere kohupiimakreemi mustikakisselliga, millele oli «parim enne» kuupäevaks märgitud 16.04.2014. Avades kohupiimakreemi 15. aprillil oli meie üllatus suur, kui toode oli päris suures ulatuses hallitama läinud,» rääkis Kristiina. «Minu kui ema suureks ehmatuseks oli muidugi see, et mis oleks juhtunud siis, kui minu poeg oleks selle üksinda avanud ja koos hallitusega ära söönud?»

Samal päeval pöördus ta otse Tere poole. «Sain mingi tüüpvastuse ja puhtvisuaalsel vaatlusel kinnitas Tere esindaja, et minu pojaga poleks mitte midagi juhtunud, kui ta oleks hallitanud toote ära söönud,» nentis Kristiina, kellel on 2,5-aastane poeg.

Tema sõnul selgus kirjavahetuses, et tegelikult ei tasu piimatooteid, mis seisavad külmlettides esireas, üldse osta, kuna nii on suur tõenäosus saada toode, mis on halvaks läinud enne säilivusaja lõppu. «Siis tuli soovitus, et pöördugu ma tagasi poodi, et saaksin toote välja vahetada. Selle peale ütlesin, et ma ei hoia alles toidupoe ostutšekke, mille alusel saaks pretensiooni esitada. Kui palusin selgitada lisavõimalusi, kuidas oleks võimalik mulle niisama raisatud raha kompenseerida, ei suvatsetud üldse vastada,» jutustas Kristiina.

Ta leidis, et kui tarbija ostab halvaks läinud toote, siis selle tagastamine või raha tagasisaamine on suhteliselt võimatu. «Olgem ausad - inimesed ei hoia toidupoe ostutšekke alles ning toidukaupa tarvitavad tihti alles paari päeva pärast. Toidukauba hinnad kallinevad, aga kvaliteet läheb aina hullemaks,» tõdes Kristiina.

«Kes siis lõpuks vastutab selle eest, et tarbijateni jõuaksid värsked tooted ja kuidas peaks käituma halvaks läinud toidu ostnud isik, kellel puudub ostutšekk? Või peaksid tõesti inimesed hakkama toidupoe ostutšekke alles hoidma, kuna poed ei suuda tagada toidukauba kvaliteeti?» imestas ta.

Vastutab kauplus

AS Tere kvaliteedijuht Kaisa Ringmäe tõdes, et üksikute hallitanud toodete puhul on sageli väga raske kindlaks teha kas, millal ja kelle süül toode riknes. Tema sõnul on tarbija ees esmavastutajaks kauplus, kust toode osteti. «Kauplus vastutab selle eest, et tootjalt saadud kvaliteetne kaup on nõuetekohaselt säilitatud ja tarbijale üle antud,» möönis ta.

«Meie tootjana ei oma kontrolli selle üle, mis kauplustes toimub. Meie kui partnerid küll kontrollime nende säilitustingimusi ja anname omapoolseid soovitusi, kuid me ei saa võtta enda kanda kogu vastutust, mis kauplustel kauba säilitaja ja edasimüüjana on,» selgitas Ringmäe.

Üksikute toodete hallitama minemisel võib tema sõnul olla väga palju põhjuseid alates kaane keevituse praagist, pikale veninud laadimistest päikese käes, pikast kojusõidust soojas autos kuni temperatuurihälveteni tarbija koduses külmkapis. «Ja selleks ei pea tegema tootele alati analüüse, et tuvastada toote riknemist, hallitus on hallitus, ning siinjuures ei oma mingit tähtsust see, mis liiki hallitusseenega konkreetsel juhul tegemist on, toode on igal juhul riknenud ning me ei soovita selliseid tooteid tarbida,» rääkis Ringmäe.

Hallituse tekkeks on tavaliselt tarvis temperatuuri üle +10 C ja aega vähemalt 4-5 päeva. «Meie poolt normaaltingimustel +2 kuni +6 C säilitatud partii näidised on hallituseta ja igati kvaliteetsed ka säilivusaja lõppemisel ja seega ei ole meil alust arvata, et tegemist on kogu tootepartii ulatusliku kvaliteediprobleemiga,» nentis Ringmäe.

Põhjus karbikaane mikropraos

Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul peaks klient taolistel juhtudel alati tagasi kauplusesse pöörduma, ka siis, kui ostutšekki alles pole.

Sarnases olukorras on tema kinnitusel ikka leitud kliente rahuldav lahendus ning ostutšeki puudumise taha pole asi jäänud.

Bats nõustub Terega, et kohupiimakreemi täpset riknemise põhjust on raske tagantjärgi tuvastada ning põhjuseid võib olla mitmeid. Küll ei pea tema sõnul paika kliendi vahendatud väide, justkui rikneksid tooted külmiku esireas kiiremini.

Külmikute temperatuuri kontrollitakse mitmeid kordi päevas, nii selle ees- kui tagaosas. Mõõtmise tulemused on fikseeritud kauplustes ning need jõuavad automaatselt ka külmikute hoolduse eest vastutava koostööpartnerini. Niipea, kui andmed näitavad kõrvalekaldeid, reageeritakse koheselt.

«Külmaahela katkemist peame samuti vähetõenäoliseks. Kaupluse personalil on kohustus kontrollida kõikide veokite külmikute temperatuure, millega kaup transporditakse ning ka need andmed on fikseeritud. Kindlat temperatuuri nõudvad kaubad aga laostatakse koheselt pärast kohalejõudmist külmikusse,» selgitas Bats ja lisas, et tegemist on väga kindlate reeglite järgi toimuva protseduuriga ning selle tõsiseltvõetavust kinnitab asjaolu, et nii mõnigi sõiduk on pidanud oma kauba tootjale tagasi viima, sest külmiku temperatuur pole vastanud nõuetele.

«Suure tõenäosusega on kohupiimakreemi riknemise põhjus siiski karbikaane mikropraos. Kui tegemist oleks külmaahela katkemise või külmiku temperatuuririkkega, siis oleks riknenud kaupu rohkem,» möönis Bats.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles