Nippe piirivalvurilt, kuidas auto tegelikku vanust ja avariilisust kontrollida

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaasi paigaldamine autotehases.
Klaasi paigaldamine autotehases. Foto: SCANPIX

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juhtivdokumendiekspert Meelis Kaadu avaldas Tarbija24-le kavalaid nippe, mille abil saab ostja kontrollida kasutatud auto vanust ja avariilisust.

Kasutatud sõiduki kontrollimist võiks Kaadu hinnangul esmalt alustada ikkagi margiesindusest, kus spetsialistid saavad autole pilgu peale visata, ning maanteeameti e-teeninduse taustakontrollist, kus on andmed Eesti registrisse kantud masinate kohta. Kuid küll küllale liiga ei tee – auto kohta esitatud andmete õigsuses võib ju näiteks proovisõidule minnes veelkord ise veenduda.

Auto ajaloo kokkupanemiseks on Kaadu hinnangul mõistlik sõidukis tähelepanu pöörata erinevatele pisidetailidele. «See on hea selleks, et näha võimalikult palju seda, mis selle autoga tehtud on ja kus ta käinud on,» tõdes ekspert.

Esiteks, teatavasti paneb tootja uuele masinale tehases alati ühe ja sama margi klaasid. Keegi ei telli klaase erinevatest kohtadest. «Kui auto on teinud avarii, näiteks auto parem külg on saanud õnnetuses viga, siis vahetatakse parema külje klaasid ära  Nii võib klaasimärgistuse pealt saada vihje, et sõiduk on avariiline,» tõi Kaadu välja. «Tegelikult saab klaaside pealt lugeda välja ka auto valmistamise aja, kuid selleks on juba rohkem lisateadmisi vaja.»

Teisalt on dateering peal ka turvavööl. «See on täiesti loetavas kuupäeva formaadis ja sealt saab jällegi teada sõiduki vanuse. On juhtunud ka nii, et vaatad auto valmistamise aastat ja turvavöö valmistamise aastat ja turvavöö on tehtud hulk aega enne – see ei ole loogiline. Auto komplekteeritakse suhteliselt ühel ajal, vahe võib olla keredetailidel 3-4 kuud,» selgitas Kaadu.

Kolmas huvitav koht on tuhatoos ja selle alune. «Seal on valmistaja poolt valmistatud nn tootekellad. Seal on olemas kalender ja sealt saab suhteliselt kerge vaevaga välja lugeda aastanumbrit. Ja mis põhjusel peaks keegi tuhatoosi vahetama?» jagas Kaadu soovitusi.

Mõistagi võiks kahtlusi tekitada ka loetamatu VIN-kood või kui VIN-kood on kerest erinevat värvitooni.

Piirivalvebüroo ekspert tõdes, et näeb oma töös igapäevaselt, kuidas sõidukitel VIN-koode kuritahtlikult ringi vahetatakse ja võltsitakse. «Seda juhtub muidugi väga tihti. Lõigatakse osa välja, liimitakse mingi teine tükk asemele, värvitakse ilusti ära ja kui tavaline inimene läheb seda ostma, ega ta ei pruugigi seal silmaga midagi näha,» rääkis ta.

Lisaks moondatakse VIN-koode veel mitmel moel. Näiteks lihvitakse kood maha ja täidetakse täitega ning lüüakse uus kood peale või robustsema meetmena taotakse mõni üksik number välja või muudetakse loetamatuks. «Sõidu identiteet muutub sellega aga täielikult,» nentis Kaadu.

Tavainimese jaoks tekivad probleemid aga paraku liiga hilja. «Tavainimesele tulevad probleemid juba siis, kui see sõiduk on meile kuidagi silma jäänud ja me ise avastame sealt midagi. VIN-koodiga manipuleerija teeb seda ikkagi nii, et tavaostja seda ei märka,» möönis Kaadu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles