Maitsev mustikas kolib koduaeda

Kännasmustikas «Bluecrop»

FOTO: Hanneli Rudi

Kui uskuda asjatundjat, siis paarimeetrine ja ohtralt saaki andev mustikapõõsas pole tavalises koduaias mingi ime. Tuleb vaid taimele sobiv keskkond luua ja tema eest hästi hoolitseda.

Hübriidmustikas «North Blue»

FOTO: Hanneli Rudi

«Mustikad läksid eelmisel aastal väga popiks, paar taime jäi järele, aga sel aastal varusime neid rohkem,» rääkis Tartus asuva Jardini aianduskeskuse aednik Signe Raudsepp.

Need paar potti, mis mullu müümata jäid, elasid aga Eesti talve kenasti üle ja neil on sel kevadel kenad õiepungad küljes.

«Meil on sügisel siin väga hea olla, kõht tühjaks ei jää, õunapuult saab õunu, mustikalt marju,» kiitis Raudsepp oma ametit. Neil mõnel ostjal, kes marjade valmimise aegu kõhklevad, kas mustikat osta või mitte, soovitab aednik müügiplatsil olevaid mustikaid proovida.

«Marjad on täiesti söödavad, kusjuures erinevalt metsmustikast ei määri, sest on seest valged,» rääkis aednik. Kultuurmustika C-vitamiinisisaldus on suur ning need marjad sobivad väga hästi külmutamiseks. «Kui külmutatud metsmustikaid sulatada, siis need lähevad plönniks, aga see ei lähe,» polnud aednik kultuurmustika kiitmisel kitsi.

Vajab piiramist

Eesti aianduspoodides müüakse eri kõrgusega mustikapõõsaid, on nii pooleteise, kahe- kui ka kolmemeetriseid istikuid. Raudsepp lisas kohe, et üleöö väiksest istikust muidugi mitmemeetrist põõsast ei saa, aga aastate jooksul küll.

Kindlasti tuleks aga kultuurmustikat kärpida, nagu paljusid teisi põõsaid. «Kui piirata, siis muutub põõsas tihedamaks, hakkab hargnema, aga kui seda teha ei viitsita, siis hakkab põõsas kasvatama pikki vitsu,» selgitas ta.

Nagu tõelisele aednikule kohane, oli Raudsepal paar aiakääre taskust võtta ja ta tegi mustikapügamise vajalikkuse puust ja punasest võhikule selgeks. «Aiakäärid on umbes 20 sentimeetrit pikad ja eelmisel aastal müümata jäänud taime pealt on näha, et suvega viskas taim juurde kolm kääripikkust ehk umbes 60 sentimeetrit,» selgitas ta.

Kindlasti ei ole aedniku sõnul mõtet lasta mustikal kasvada mitme meetri kõrguseks ja hakata alles siis seda kärpima. Raudsepp täpsustas, et kui sordikirjeldus lubabki kolmemeetrist põõsast, ei pruugi lasta taimel koduaias nii kõrgeks kasvada.

Kultuurmustikad kasvavad aedniku sõnul nii päikse käes kui ka poolvarjus, oluline on, et neil oleks sobiv muld. «Mulla happesus peab olema 3,5–4, see on turbasoo muld,» rääkis aednik. Ta toonitas, et turvast ostes tuleb kindlasti vaadata, et see oleks õige pH-tasemega, sest kasvuturbas mustikas ei kasva. «Neutraliseeritud turbasse on lisatud savi ja liiva, et pH-tase oleks 5,2–6, et see sobiks nii okas- kui ka lehtpuule,» selgitas aednik.

Okkaid sekka

Mustikapõõsas tasuks istutada turbahunniku otsa ja igal kevadel uut turvast juurde panna. Mulda aitab parandada ka männiokaste segamine sinna sisse. «Ega okkaid pea metsast ükshaaval korjama – reha, kühvel ja kilekott kaasa, ning metsa alla,» soovitas Raudsepp. Kel koduaias mänd kasvamas, võib põõsa suisa selle alla istutada.

Keskmisele neljaliikmelisele perele peaks aedniku hinnangul piisama paarist põõsast, et marjaisu täis saada.

Kuigi mustikad on isetolmlevad, soovitab aednik mõne teisest sordist mustika kõrvale istutada, et tekiks risttolmlemine. «Ega mustikale pole nagu pirnile või ploomile tolmlemiseks kindlat sorti kõrvale vaja, et Artur käib ainult Meelikaga ja teisi ei tunnista,» rääkis Signe Raudsepp. Kel aias ruumi rohkem, neil soovitab ta istutada kolme sorti istikud, igaüks eri õitsemis- ja valmimisajaga.

Jardani aianduskeskuses müügil olevad mustikad on pärit Poolast ja aedniku sõnul elavad need Eesti talve väga ilusti üle ka katmata. «Paljud kasvatavad kultuurmustikaid hektarite viisi – kes neid katta jõuaks,» sõnas aednik.

Millal on õige aeg mustikat istutada? «Taime istutusaeg on täpselt nii kaua, kui labidas maasse läheb, ja lõpeb siis, kui labidas maasse enam ei lähe,» õpetas aednik. Kuna mustikaid müüakse juurepalliga, ei juhtu nendega erinevalt paljasjuursetest taimedest midagi.

Hortese turundusjuhi Sigre Parmu sõnul on kultuurmarjad enamasti metsamarjadest suuremad, kaubanduslikuma välimusega ja ka maitse on teine. «Näiteks kännasmustikas «Patriot» on eelistatud just seetõttu, et maitse on «nagu päris»,» rääkis Parm.

Mustikatele sobib Parmu sõnul väga hästi metsaäärne aed või spetsiaalne turbapeenar. Tema soovitas peenra tegemisel kasutada rododendronile mõeldud mulda ja väetist, samuti okaspuumultši.

Põuasel ajal vajab mustikas kindlasti rohket kastmist. Lisaks kuivusele võib põõsale kurja teha kevadine päikesepõletus.

Hansaplanti turundusjuhi Anna Ansmitti sõnul on koduaias metsamarju kasvatades kõige tähtsam meelde jätta see, et mustikas, pohl ja jõhvikas vajavad kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad metsamarjad kiratsema või hukkuvad sootuks.


Mustikaistikud

Hortes

•    Kännasmustikas «Patriot», hübriidmustikad «North Blue» ja «Polaris»

(19 cm pott 8,90 eurot)

Jardin

•    Kännasmustikad «Patriot», «Darrow», «Bluecorp», «Rubel» ja «Nelson»

(13 cm pott 8,50 ja 9,19 cm pott 15 eurot)

Hansaplant

•    Kännasmustikad «Northland», «Bluecrop» ja «Goldtraube» 71 (11,90 eurot)

•    Kännasmustikas «North­sky» (5,90 eurot)

•    Kännasmustikad «Duke», «Meader», «Patriot» ja «Bluegold», hübriidmustikas «Polaris» (10,90 eurot)

•    Suureviljalised jõhvikad «Early Black» ja «Pilgrim» (3,90 eurot)
 

Kännas- ja hübriidmustikas

•    Kännasmustikas on omaette põhiliik.

•    Hübriidmustika saamiseks on liike ristatud, selle tõttu võib olla veidi madalama kasvuga.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles