Microsofti Kinect pole ainult mänguasi
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
22. juuni 2010, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal esitles Microsoft Los Angeleses žestitundlikul tehnoloogial põhinevat lahendust Kinect, mis võimaldab Xbox 360 mängukonsooli juhtida pelgalt liigutuste abil. Piisab käe tõstmisest ning sinu poolt juhitav virtuaalne tegelane teeb mängus sedasama. Hüppa ja ka tegelane ekraanil hüppab.
Microsoft lubab, et novembris müügile tulev Kinect toob pöörde arvutimängude maailmas. Kuid mängijate ringkonnad on skeptilised. Seadme töö põhineb kaameral, mis jälgib mängija liigutusi. Iga kümne millisekundi järel saab arvuti kaamerast uut infot, kaamera täpsuseks on neli ruutsentimeetrit, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Liigutuste jälgimine ja nende töötlus võtab 10-15 protsenti Xboxi arvutusvõimsusest. Just see viimane arv on teinud mängurid murelikuks, nad pelgavad, et hõivatud arvutusvõimsus toob kaasa mängude kvaliteedi languse.
Kuid mängud on kõigest algus. Kinecti liikumist tuvastada võimaldavad algoritmid annavad lootust palju laiemateks rakendusteks.
Inglismaal Cambridge’is asuva Microsofti uurimiskeskuses töötab Jamie Shotton ütles New Scientistile, et mõtted on selles suunas liikuma hakanud.
Mängud olid Kinecti puhul liikumapanev jõud, kuid Shottonit huvitavad uued kasutusvõimalused. Kujutagem ette operatsioonisaali, kus kirurgil on võimalik vaid oma žeste kasutades juhtida andmepanka ning leida sealt parajasti lõikuslaual lebava patsiendi haigusloost lisaandmeid.
Kuid sama tarkvara abil saaks luua täiesti teistmoodi loenguid ja esitlusi ning ehitada nutikaid valvesüsteeme.
Kinectis kasutatava tehnoloogia abil oleks näiteks võimalik luua koduvalvesüsteem, mis suudaks eristada liigutuste järgi pereliikmeid, sõpru ja võhivõõraid, kes pole oodatud, pakkus Shotton välja. Võimalik oleks ka eakate jälgimine, kui seade on õpetatud vahet tegema liigutustel, mil vanur end hästi tunneb ja pildil, mil jälgitava vanuriga on midagi korrast ära.
«Algoritm selliste rakenduste loomiseks on olemas, küsimus on selles, kas ühiskond aktsepteerib, et kaamerad jälgivad inimesi,»lisas ta.
Hetkel seavad kaamera võimalused ja arvuti veel Kinecti tööle piirid ette. Kui aga kaamera kiirus kasvab ning arvutivõimsus samuti, siis on Shottoni sõnul võimalik saavutada liigutuste jälgimisel millimeetriline täpsus. See aga oleks pidepunkt, mis võimaldaks juba edasi minna oluliselt võimsamate ja kallimate liikumistuvastustehnoloogiatega.
Los Angeleses asuva firma Oblong Industries teadusjuht John Underkofferi sõnul osutab Kinect laiemale suunale arvutiarenduses, kus arvuti on võimeline inimest reaalselt ajas ja ruumis mõistma ja inimesega suhtlema. Näiteks oleks võimalik, et reaalselt eri kohtades asuvad inimesed loovad virtuaalses maailmas üheskoos oma käte abil mingeid objekte . Seega on tulekul tehnoloogia, mis vabastab inimese klaviatuuri ja hiire türannia alt.