Töötukassa aitab saada ettevõtjaks

Krista ja Raimo Raid on lastele näitamiseks kogunud Friida mängumaale ka ajaloolise väärtusega esemeid. Pildil vana kassaaparaat. Foto: Kristjan Teedema

Eelmisel aastal andis töötukassa ettevõtluse alustamiseks toetust 506 inimesele, kes otsustasid hakata ise enda tööandjaks, ja võib arvata, et osa neist loob edaspidi töökohti teistelegi – seega on kasu mitmepoolne.

Töötukassa ettevõtlustoetuste osakonna peaspetsialist Ege Jaanso tõdeb, et kõigepealt peab inimesel olema soov ja tugev tahtmine ettevõtjaks hakata. Teiseks peab ta tundma valdkonda, kus tegutseda tahab, ning tal peab olema ka kas varasem ettevõtluskogemus või majandusharidus. Kaks viimast on toetuse saamisel paindumatud nõuded ja kui neid ei ole, tuleb läbida ettevõtluskoolitus. Selle maksab vajadusel kinni töötukassa.

Jaanso sõnul on kõige suurem lootus toetust saada just neil, kes on läbinud ettevõtluskoolituse, sest seal õpitakse muuhulgas ka äriplaani koostama ja teadmised on värskemad. Senine praktika näitab, et enamik toetuse saajatest loob püsiva ja elujõulise ettevõtte – toetuse saamisest nelja aasta möödudes tegutseb ligi 80 protsenti loodud ettevõtetest.

Proovida võib korduvalt

Ettevõtluse alustamise toetuse maksimummäär on 4474 eurot, kuid kuna seda taotletakse konkreetsete äriplaanis toodud kulude katteks, võib lõpuks väljamakstav summa ka väiksemaks jääda. Loomulikult on neidki, kel esimesel korral ei õnnestu toetust saada. Paljud neist tulevad pärast seda, kui eitavas otsuses toodud puudused on äriplaanis kõrvaldatud, mõne aja pärast tagasi. Mõni on taotlenud ka mitu ja mitu korda ning lõpuks toetuse oma ettevõtmisega alustamiseks kätte saanud.

Hiljuti toetust saanud Rene Mets (27) teeb praegu töötukassa abiga videovõimlemise portaali taastusravi patsientidele – mitte just igapäevane idee ettevõtlusega alustamiseks.

Seda, et ta kord päris oma ettevõtte loob, teadis Mets enda sõnul juba kooli ajal. Nüüdseks on ta omandanud ülikoolis eriala, käinud sõjaväes ja tegelenud aktiivse inimesena mitmete põnevate asjadega, muuhulgas teinud ka palgatööd.

Mets sai idee tegutseda taastusravi valdkonnas enda sõnul otseses mõttes valusast kogemusest. Kümnendas klassis hakkas teda vaevama tõsine seljahaigus nimega skolioos. Ta ei tea, kas selle põhjustas ühekülgne treening või seljakoti ühe õla peal kandmine, aga valu ei lasknud varsti enam trennigi minna ja teda ähvardas seljaoperatsioon. Õnneks sattus Mets hea arsti juurde, kes ta selja paika pani. Kuna aga taastusravi sellele ei järgnenud ja oma peaga tehtud harjutused ei aidanud, oli seljamure peagi tagasi.  

«Ülikoolis kohtasin oma tulevast elukaaslast, kes on nüüd füsioteraapia doktorant, ja tema andis mu ideele professionaalset vaadet juurde. Mõningase tõuke andis ka sõjavägi, kus nägin, et selja, põlvede ja teiste liigestega olid hädas üllatavalt paljud noormehed. Ise tegin toona harjutusi isikliku füsioterapeudi koostatud paberil oleva harjutuskava abil ning tema pideval juhendamisel.

Tean, et ainult paberile joonistatud kriipsujukukestest poleks mulle piisanud,» räägib Mets.  

Turu uurimiseks küsitles noormees koos abilistega 70 füsioterapeuti ja sai kinnituse, et selline videolahendus on taastusravis vägagi vajalik. Järgnes äriplaani koostamine ja pinev ootamine, kas töötukassa annab sellele heakskiidu. Andis!

Videovõimlemine OÜga on seotud praegu seitse inimest, kellest osa on füsioterapeudid ja osa videomodellid. Näiteks võimlevad harjutusvideotes avalikkuses juba tuntust kogunud jooksjatest kaksikõed, kes nüüdseks samuti füsioteraapiat õpivad. «Loodan, et meie õhutusel,» sõnab Rene. Kaasa lööb ka üks beebimodell.

Tegevuse alustamiseni läheb aega arvatavasti veel sügiseni. Loodava portaali eeliseks peab Mets personaalset lähenemist, sest erinevalt paljudest netis levivatest videokavadest vaatab füsioterapeut patsiendi enne üle ning koostab talle individuaalse koduse harjutuste videokava koos selgituste, meeldetuletuste ja tagasiside võimalusega. Selle abil on patsiendil võimalik teha talle vajalikke harjutusi nii taastusravi ajal kui ka pärast seda.

Vajadus pani tegutsema

Lisaks kodumaisele turule on noormehel plaanis viia ettevõtte tegevus kunagi ka Eestist välja. «Ettevõtjana olen õppinud, et kõik planeeritud kulu tuleb korrutada kahega, tulu jagada kahega ja aeg korrutada neljaga,» nendib Mets, kes nimetab ennast ettevõttes üheksa ametiga Hunt Kriimsilmaks. Firma koduleht www.fysabi.eu on juba olemas ning huvilistel on võimalik sellega tutvuda ja end ka infolisti lisada.

Krista ja Raimo Raid (mõlemad 32-aastased) on juba veidi üle aasta Tartus edukalt tegutseva Friida mängumaa omanikud. Nende mängumaa erineb teistest lastepidude korraldamise paikadest ja on lühikese ajaga linnaelanike seas poolehoiu võitnud. «Peame oma ettevõtmises tähtsaks looduslähedust, taaskasutust ja ajalugu, väldime sisustuses odava plastmassi kasutamist, näitame vanu ajaloolisi esemeid,» loetleb mängumaa perenaine selle tunnusjooni.

Varem töötas Krista Raid reklaami alal. Mõte luua oma ettevõte tekkis tal umbes seitse aastat tagasi, kui perre sündis teine laps. Vaja oli oma elukorraldus lapsesõbralikumaks muuta, samas tahtis ta ka ise edasi areneda ja midagi uut proovida. «Ühel hetkel tundsin, et olen selleks valmis. Kuna mulle meeldib väga lastega tegeleda, oli mängumaa rajamine loogiline samm. Olime külastanud lastega erinevaid mängumaid nii Eestis kui mujal ja sellest tekkis idee luua tavalistest hüppamiskohtadest erinev, tervikliku kontseptsiooniga kodune mängumaa koos rollimängude ja muu põnevaga.»

Kuna samal ajal oli ka abikaasa Raimol varasem töö otsa saanud ja ta otsis midagi uut, pandi pead kokku. Ühiselt taotleti ka töötukassast toetust. Vajalikud eeldused selleks olid noortel olemas, sest Kristal oli majandusharidus ja Raimol varasem ettevõtluskogemus. Sellegipoolest oli äriplaani koostamisel palju abi töötukassa konsultantide nõuannetest. Lisaks käis paar Tartu Ärinõuandlas tarku inimesi kuulamas.

Pereemale meeldib ettevõtja staatuse juures eelkõige vabadus, mis võimaldab rohkem oma lastega koos olla. Ehkki õhtud ja nädalalõpud on enamasti kinni, on päevad samas priid oma pere asjadega tegelemiseks. Palgalist tööjõudu pole esialgu võetud.

Krista soovitab neil, kes peavad plaani ettevõtjaks hakata, oma idee enne korralikult läbi mõelda. «Ettevõtte loomine on üks asi, aga selle töös hoidmine ja arendamine nõuab väga palju tahet. Samas karta ei maksa, sest loomerõõm on igal juhul tagatud,» kinnitab ta.