Lugeja küsib, asjatundja vastab: kogu tõde taaraautomaatide puhtusest

Sageli keelduvad automaadid ka sellest taarast, millel pandipakendimärk kenasti peal.

FOTO: Mattias Tammet/Õhtuleht

Kunagiste näotute taarapunktide asemel on nüüd moodsad automaadid. Ainult, et taaratagastamise probleemid pole ikka veel kuhugi kadunud. Lugejate selleteemalistele küsimustele vastas Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

1. Miks on taarapunktid alati nii mustad ja haisevad?

Ei saa nõustuda väitega, et tagastuspunktid on alati mustad, küll aga tuleb nõustuda kriitikaga, et teatud tagastuspunktid on liialt sageli mustad. Alustame sellest, et paratamatult on taara jääde ja kuigi võrreldes olmejäätmetega puhtam, on see siiski tagastuspunkti või taaraautomaate tavapärasest rohkem määrimas, mis eeldab muidugi kaupluste poolt intensiivsemat koristust. Ükski taaratagastuspunkt ei kuulu Eesti Pandipakendile,  vastavalt seadusele vastutab kauplus tagastuspunkti rajamise ja korrashoiu eest.

Paratamatult on kaupluste, kauplustekettide lähenemine, kultuur ja suhtumine erinev. Mina väidan, et tarbija peab saama konkreetse kaupluse tagastuspunktis samaväärse teeninduse osaliseks nagu lettide vahel või kassas ja kui ta seda ei saa, tunnetab ta lugupidamatust tema kui kliendi suhtes hääletades jalgadega. Kindlasti mõjutab tagastuspunkti kvaliteeti ka tarbija enda käitumine ja kultuur. Kahjuks pole harvad ka sellised juhud, kus tarbija tagastuspunktis tuimalt joogipakendi sees oleva jäägi põrandale kallab või viskab pakendite toomiseks kasutatud kilekoti suvaliselt tagastuspunkti kliendiala nurka.

2. Arenenud riikides on taaraautomaadi juures kraanikauss, et oles võimalik käsi pesta peale taara tagastamist. Loomulikult on seal ka seep ja paber käte kuivatamiseks. Eestis ei ole kohanud selliseid vastuvõtukohti. Miks?

Eestis on ka sellised tagastuspunktid olemas, kus on kraanikausiga kätepesu võimalus. Kindlasti leiab kraanikausi Prismadest, osadest uuematest Selveritest, samas jääb see osakaal kahjuks ca 15% juurde. Probleem tuleb osaliselt sellest, et pandisüsteem loodi aastal 2005, samas kui suurem osa kauplustest on ehitatud ennem seda aega ja pole arvestatud tagastusvajadusega. Sellest tulenevalt kasutavad ka paljud kauplused parkimisplatsidel nn taaramajasid pandipakendite kogumiseks. Need aga on sisuliselt teisaldatavad konteinerid, mida ei saa tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga ühendada. Tean, et pandisüsteemi algusaastatel üritasid kauplused ulatuslikult juurutada ka muid kätepuhastusvahendeid nagu salvrätikud ja desinfitseeriv geel. Kahjuks lõhuti nende hoidikud kiiresti tarbijate poolt, lisaks oli täheldatav ulatuslik vastavate tarvikute «jalutamine», mitte sihipärane kasutus.

3. Mind paneb imestama see, et taara tuleb sisestada alati põhi ees! See on ju nonsenss. Poekassa loeb ju küll triipkoodi igas asendis ära.

Igal tehnoloogial on omad eripärad, mis tingivad ka kasutusloogika, näitena sularahaautomaadist raha võttes või kaupluses kaardimakset teostades peab oma pangakaardi ka teatud konkreetsel moel seadeldisse sisestama. Taaraautomaatide pakendite tuvastustehnoloogia seisukohalt on väga oluline, et pakend sisestatakse just põhi ees. Tänaseks on pandisüsteem toiminud üheksa aastat ja taaraautomaatide tagastusloogika meie vaates inimeste poolt omaks võetud.

4. Miks on osadel taaraautomaatidel sildid juures, et pudel tuleb sisestada ilma korgita? Kuhu kork tuleb panna?

Pakendiseaduse kohaselt on tegelikult kork pakendi osa ja seega võib tagastada koos pakendiga. Oleme ka märganud teatud vanemat tüüpi pressidega automaatide juures on kaupluse poolt pandud omaalgatuslik silti, mis palub võimalusel korgi eemaldada. Selle taga on pressidele langev koormus, näitena peale keeratud korgiga plastpudelis on väga arvestatav rõhk ja seega pakendi purustamiseks vajatav jõud märkimisväärne, mis võib tekitada pressis ummistust, masina seisakut. Sellistel juhtudel on vastavad kauplused üritanud presside koormust vähendada ja taaraautomaadi tööprotsessi kiirendada.

5. Kelle asi on taaraautomaatide hooldus? Kas keegi kolmas pool käib neid vahepeal kontrollimas? Olen TTÜ-s õppinud neli aastat ja selle aja jooksul on legendaarse Tipi poe automaat alati jamanud.

Kauplus vastutab oma taaraautomaadi korrasoleku eest, kauplused ise teostavad esmase hoolduse, puhastuse, tühjenduse ja tõsisemate probleemide korral peab taaraautomaadi maaletooja tagama remondi võimekuse. Kahjuks on see välja toodud tagastuspunkt üks väga «õnnetu koht», kuna seal olev taaraautomaat (ainus selle tootja masin Eestis) on iganenud masin turul, millele enam korralikku hooldust ei pakuta. Oleme sellest korduvalt kaupluse omanikuga rääkinud, et see tuleks välja vahetada, kuid meie meetmed on siin piiratud. Siiski võtame teema veelkord ülesse ja viime antud kaebuse kindlasti kaupluseni.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles