Lugeja küsib, asjatundja vastab: kogu tõde tühjade pudelite tagastamisest

Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal loodab aasta lõpuks käima saada süsteemi, mis võimaldab taaraautomaatides tagastada pandisüsteemis registreerimata pakendeid.

FOTO: Liis Treimann

Kunagiste näotute taarapunktide asemel on nüüd moodsad automaadid. Ainult, et taaratagastamise probleemid pole ikka veel kuhugi kadunud. Lugejate selleteemalistele küsimustele vastas Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

1. Miks automaat ei võiks vastu võtta kõiki pudeleid ja purke? Isegi neid, millel ei ole Eesti maksumärke. Soomes võtab vastu, kuid ei anna nende eest raha.

Pakendiseadus määratleb ära konkreetsed tooted (õlu, karastusjoogid, jne), mis on pandi all. Vastavatest toodetest moodustub tänaseks juba 8000 pakendiga register, mida igal nädalal uuendatakse ka taaraautomaatides. Eestis kasutatavate taaraautomaatide tarkvara ei võimalda täna pakendiregistri väliste ehk ilma pandita pakendite vastuvõtmist. Küll aga oleme saanud tarbijatelt mitmeti sellekohast tagasisidet ja ka ise igapäevaste tagastajatena häiritud sellest, kui tagastuspunkti prügikastides vedeleb palju selliseid segadust tekitavaid pakendeid. Segadust tekitavaid selles mõttes, et nad on välimuselt väga sarnased tavapärasele pandipakendile (näitena plekkpurgis kange siider või taxfree tsoonis nagu laeval ostetud pakend), kuid pole seaduse kohaselt pandi all.

Käisime juba eelmine aasta Soomes viidatud loogikaga detailselt tutvumas. Täna oleme koostöös taaraautomaatide maaletoojatega analüüsimas analoogset tarkvaralist lahendust. Loodetavasti sügisel jõuame testideni ja ideaalis aasta lõpuks juurutada.

2. Miks küsivad poed, kus puudub taara tagasiost taararaha? Saavad mitte millegi eest endale 4, 8 senti.

Vastavalt pakendiseadusele peavad pakendiettevõtjad (tootjad/maaletoojad, kauplused), kes müüvad pandiga joogitooteid, vastava pandiraha väärtuse ka toote hinnale lisama. Mis puudutab kogumist, siis seadus ütleb, et kui kauplus müüb pandiga koormatud joogitooteid, samas müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri ja ta paikneb tiheasustusalal, siis ta ei pea tagatisrahaga pakendeid tagasi võtma. Kui aga vastav kauplus on suurem, siis ta peab korraldama pandiga pakendite tagasi võtmise müügikohas või selle teenindusmaal kaupluse lahtiolekuajal. Seega jättes väikesed, tiheasustusega kohtades olevad kioskid kõrvale, peab kauplus pandiga joogitooteid müümise korral ka tagasi võtma. Juhul kui kauplus seda ei tee, on tarbijal õigus pöörduda tarbijakaitseameti poole. Küsimuse esitajale vastuseks, välja toodud juhul ei jää kindlasti taararaha ehk pandiraha kauplusele, kuna ta on toodet sisse ostes juba ise tasunud tagatisraha. Seda raha kasutatakse ikka samade pakendite pandiraha välja maksmiseks pakendi tagastamisel mõne teise kaupluse tagastuspunktis.


3. Minu soov oleks selline, et kui masinal tekib tõrge, saaks ka sel juhul inimene valida, kas võtta masinast välja tšekk või siis annetada saadud summa heategevusele. Mina nimelt annetan alati saadud summa heategevuseks, kuid hetkel on nii, et kui tõrge tekib siis prindib masin kohe ka tšeki ja kogu lugu.

Tänane loogika on toiminud põhimõttel, et kui midagi masinaga juhtub, siis tarbija ei peaks jääma suurema tõrke korral sinna ootama, aga saaks oma pandiraha tšeki siiski operatiivselt kätte. Olen isiklikult täpselt sama teemaga kokku puutunud, väga asjakohane tähelepanek. Vastava annetuse võimekusega taarautomaatide maaletoojaga on räägitud, tarkvara muudatus on juba töös ja loodetavasti saab peagi lahendatud vastavalt ettepanekule.

4. Miks ei loe masinad välja Vichy mineraalvee 0,33 pudeleid, Liptoni jäätee ja Kadarbiku neljakandilisi pudeleid?

Meieni pole otse tarbijatelt ega ka vastavatest ametkondadest (Tarbijakaitseamet, Keskkonnainspektsioon) jõudnud ühtegi kaebust välja toodud Vichy või Liptoni toodete kohta, küll aga on probleeme olnud Kadarbiku kandiliste pakendite korral. Teatud tüüpi tehnoloogiaga taaraautomaatides võib väiksema triipkoodiga kandiliste pakendite tagastamine olla häiritud, kuid sellele on ka lahendus. Kui tavapäraste ümmarguste pakendite korral tuleb pakend lihtsalt rahulikult automaadi suudmesse suunata, siis kandiliste korral on soovitatav triipkood asetada ülesse poole ja sellisel juhul tagastus sujub. Õnneks puudutab see probleem turul olevast 600st masinast ca 70 ja vastavaid masinaid haldavad kauplused on lubanud panna teavitava sildi, mis sisuliselt ütlevad kliendile, et ole hea ja pane neljakandiline pakend triipkoodiga ülespoole ning lisatakse juurde illustreeriv pilt.

5. Kas mingit konkreetset taarat on kohustatud vastu võtma kõik toiduainete kauplused või ainult need, kus selles taaras jooke müüakse? (Nt kui pood ei müü toodet X, mille taara on pandipakend, kas siis peab see pood toote X pakendi vastu võtma või mitte?)

Eestis süsteemis ei ole õnneks kaupluse- või tootepõhise tagastuse loogikat. Siin on üks erisus, näiteks kui kauplus müüb ainult klaaspudelis olevaid pandiga joogipakendeid, siis ta on kohustatud ka ainult vastavat tüüpi klaaspakendeid vastu võtma, samas sõltumata tootest. Selliseid juhuseid, kus kauplus müüb näitena ainult klaaspudelis pandi all olevaid tooteid, mitte aga plastpudeleid või plekkpurke, on küll äärmiselt harva, võib-olla mõni üksik maapiirkonna kauplus. Ka sellisel juhul tavapäraselt kauplused võtavad ikka kogu pandiga toodete nomenklatuuri tagasi.

6. Kui kaupluse juures olev taaraautomaat on rikkis, siis kas see kauplus on kohustatud taara käsitsi vastu võtma?

See on pigem küsimus tarbijakaitseametile, aga olen ajalooliste kaasuste puhul saanud aru, et sõltumata taararaautomaadi toimimisest peab kauplus tagama pakendite vastuvõtu. Kõige minimaalsemana peab olema tarbija jaoks väljas info tehnilise rikke kohta ning selge viide, kus asub lähim tagastuspunkt.

7. Kui pakendil olev etikett on natukene saanud kahjustada, nii et taaraautomaat seda vastu ei võta, aga silmaga peale vaadates on selge, et tegemist on panditaaraga - kas siis on vastava automaadi teenust kasutav pood kohustatud selle taara käsitsi vastu võtma?

Pakendiseadus ütleb, et kui pakendil puudub tagatisraha märk või ribakood või see ei ole pakendil või etiketil selgelt nähtav ja loetav või on füüsiliselt vigastatud, kuulub pakend tagasivõtmisele käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras ning selle pakendi eest tagatisraha ei tagastata. Ehk põhimõtteliselt on kohustatud vastu võtma, aga mitte pandiraha tagastama, kui pakend ei ole üheselt tuvastatav. Aga eelkõige tasub siiski kaupluse töötajaga konsulteerida, kui etiketi vöötkood on saanud natuke kahjustada ning pandimärk on tuvastatav, siis väikse silumisega on see siiski tagastatav ja kauplus saab ka vastu võtta. Kui aga vöötkood on täiesti rikutud, loetamatu siis kehtib seaduses toodu.

8. Miks ei saa tagastada pandimärkidega pakendeid, mille silt on läikiv või peegeldav?

Kõik Eesti turule paisatavad pandipakendid läbivad füüsilise testimise, tagamaks et pakendid on taaraautomaadiga vastuvõetavad. Samas on esinenud juhtumeid, kus pakendiettevõtja on omaalgatuslikult etiketti või etiketi tootjat ja sellega etiketi kvaliteeti muutnud. Kui sellisel juhul on tekkinud normile mitte vastava läikivusastmega pandipakendid, on need reeglina ikka tagastatavad, aga tõepoolest võib juhtuda, et selliseid pakendeid on taaraautomaadil keerulisem lugeda, sest tekkiv peegeldus takistab skänneritel ribakoodi kvaliteetset lugemist. Sellistel juhtudel on soovitus rahulikult pakendit korduvalt automaati sisestada.

9. Miks taaraautomaat ei võta vastu laevalt ostetud plekkpurki? Seal on märgis olemas C.

Laevad tegutsevad taxfree tsoonis ja sellisel alal pole vastavalt seadusandlusele kehtestatud pandiloogikat, laevadelt joogipakendeid ostes ei ole tasutud ka panti, seega pole võimalik selliste pakendite osas ka olematut panti tagastada. Samas on kahetsusväärne, et osad pakendiettevõtjad (tootjad/maaletoojad) on omavoliliselt pannud mõnedele laevadel müüdavatele joogipakenditele peale Eesti Pandipakendi intellektuaalse omandi alla kuuluva pandimärgi. Vastavate pakendite osas on tootja suure tõenäosusega mõelnud, et ilmselt hakkab vastavat toodet müüma ka Eestis ja seega pannud pandimärgi juba peale, kuigi tal seda õigust pole.

10. Kui ma internetist vaatan järgi mõne toote kohta, kas on pandipakendiregistris või mitte (tavaliselt teen seda mõnede eksklusiivsemate õllede puhul, mida müüakse spetspoodides) ja internetipäringu järgi on toode registris olemas, kuid aparaat seda vastu ei võta, siis milles on probleem?

Võib olla eelpool kirjeldatud olukord või pigem on tootja/maaletooja pakendi liialt kiirelt turule paisanud, nimelt kui meie kesksüsteemina oleme toote pakendiregistrisse kandnud, mis on jälgitav ka meie kodulehel, siis nädala jooksul sellest hetkest alates teostatakse pakendiregistri uuendamine ka kõigis taaraautomaatides. Teavitame sellest ka tootjat/maaletoojat ja anname konkreetse kuupäeva ennem mida ei tohi vastavat pakendit turule paisata, kahjuks «müügikirg» saab mõnest pakendiettevõtjast siiski võitu ja see tekitab probleemi just tarbijale.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles