Maxima palgasüsteem on töötajate sõnul läbipaistmatu
22. mai 2014, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupluseketi Maxima palgasüsteem ei ole töötajate hinnangul läbipaistev, sest neile jääb arusaamatuks, mille alusel tööandja neile lepingus ette nähtud lisatasu maksab, kuigi Maxima esindaja kinnitas, et lisatasu suurus lepitakse töötajatega kokku, peavad ka tööinspektsioon ning teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing ettevõtte palgapoliitikat liiga segaseks.
Jaeketi tüüplepingu järgi saab töötaja alampalka, aga tema motiveerimiseks on heade tulemuste puhul ette nähtud ka lisatasu, seda nimetab Maxima motivatsioonitasude süsteemiks, mida makstakse kolmes kategoorias: A, B ja C. Lihtsustades on C kategooria kõige suurema koefitsiendiga, Maxima esindaja sõnul lepitakse töötajaga tema tööle asudes kokku, millise koefitsiendiga ta lisatasu saama hakkab, kuid alluvad räägivad vastupidist, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«See on firmasisene paber ja suusõnaline jutt. Suheldes töötajatega paljud ei teagi üldse, mis motivatsioonitasu nad saavad ja kas nad saavad, sest eraldi reana palgalipikul ei kajastu motivatsioonitasu summat,» kirjeldas anonüümne allikas rahulolematuse põhjuseid.
Sel esmaspäeval töölt vabastatud Muuga Maxima direktori Margit Nageli sõnul on ette tulnud, et tema poolt töötajale määratud motivatsioonitasu on regioonijuht kärpinud, Maxima esindaja Ty Lehtmäe kinnitusel ei ole see aga kuidagi võimalik, sest see on ettevõttes suisa keelatud, tööinspektsiooni sõnul selline motivatsioonitasu süsteem töötajates kindlust ei tekita.
«Absoluutselt kõikidele töötajatele makstakse vastava koefitsiendi alusel lisatasu vastavalt kehtivale lisatasude süsteemile, mida iga kaupluse juhataja tutvustab töötajatele töölepingu sõlmisel, lisatasu maksmine on sätestatud Maxima Eesti töökorralduses,» kinnitas Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe, tuues lisaks välja, et vastavalt riigikohtu lahendile on juhul, kui tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks ja töötaja on täitnud lisatasu saamiseks tööandja kehtestatud tingimused, ka makstav lisatasu muutunud töötaja palga osaks ning tööandja kehtestatud reeglid töölepingu osaks.