Aiapidajad jooksevad tormi meil veel üsna uudsetele sammasõunapuudele ehk baleriinõunapuudele, mis võtavad tänu oma sambataolisele kitsale võrale aias vähe ruumi.
Õunaaeda võib istutada ka baleriine
22. mai 2014, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need on väga populaarsed,» kinnitas Juhani puukooli Harku istikuäri juhataja Eve Pihlakas, kelle sõnul ületab nõudlus kindlasti pakkumist.
Mõne kuu jooksul müüs ainuüksi Juhani puukool üle 2000 sammasõunapuu istiku ning praeguseks on ka kõige suuremad aianduspoed nendest tühjaks ostetud. Sellist müügiedu ei osanud ükski kaupleja oodata, sest eelmisel aastal oli huvi sammasjate õunapuude vastu veel üsna napp.
Üks sammasõunapuu istik maksab Juhani puukoolis sama palju kui tavalise õunapuu omagi – 15,90 eurot. «Eks sammasõunapuud ole uudsed ning parajasti tekkis ka soodne võimalus neid Lätist sisse osta,» selgitas Pihlakas, miks puukool neid 2013. aasta kevadel müüma hakkas. Ostetakse nii Läti kui Vene sorte, mis mõlemad meie kliimasse hästi sobivad. Lääne-Euroopa sordid ei pea Eestis nii hästi vastu.
Sobib ka terrassile
Sammasõunapuude aretamisest möödub tänavu 50 aastat, kuid meil on need veel küllalt uudsed. Pikaaegne kogemus nende kasvatamisel on vähestel fanaatikutel. Pihlakas ütles, et tema pole saanud veel puu vilju maitsta, kuid klientidelt on tulnud juba palju head tagasisidet.
Dekoratiivne sammasõunapuu ei jaksa palju õunu kanda, sest puu ei kasvata oksi – viljad kasvavad otse tüve külge. Sõltuvalt sordist saab sügisel ühelt puult umbes kolm kilo ubinaid. Samuti ei ela puu väga vanaks, kõige rohkem ehk 20 aastat.
Kitsa võraga sammasjad õunapuud kasvavad enamasti kahe-kolme meetri kõrguseks. Kuna need moodustavad väga lühikesi külgmisi oksi, võib neid istutada 0,8–1,2-meetrise vahega, samas kui tavaliste õunapuude vahele peaks jääma vähemalt kolm meetrit.
Paljud valivadki oma õunapuuaeda ühe suure puu asemel pigem mitu väikest dekoratiivset puud. Sageli soetatakse neid ka hekipuuks või pannakse üks-kaks puud kasvama terrassile.
Pihlaka sõnul on sammasõunapuul tavalise õunapuu ees mitu eelist. «Ta hakkab kiiremini vilja kandma – paljude sortide puhul on nii, et kui puu kevadel maha istutada, siis sügiseks on juba väiksed õunad küljes,» lausus ta. «Kuna oksad on väga lühikesed, 15–20 sentimeetri pikkused, pääseb ka päike viljadele hõlpsamini ligi.»
Vajab päikest ja niiskust
Sammasõunapuu ei nõua ka kuigi palju hoolt. «Lõikekoha ümbrusesse ei teki vesivõsusid, samuti ei pea latva ära lõikama ega võra piirama,» selgitas Pihlakas, kuid lisas samas, et mõnel üksikul sordil võivad siiski pikemad oksad tekkida ning siis tuleb need ära lõigata. Kui aga puu ladvast peaks kasvama mitu võrset, peab alles jätma üheainsa.
Samuti on väikestelt puudelt saagi korjamine mugavam.
Pihlakas toonitas aga, et sammasõunapuu ei talu pinnalähedase juurestiku tõttu liigkuivust. «Ta vajab päikest, kuid tahab oma väikse juurekava tõttu ka palju kastmist. Enne istutamist tuleks istutusauku lisada head kompostmulda ja kõdusõnnikut või mineraalväetisi,» õpetas ta.
Nii nagu teised õunapuud, tahavad ka sammasõunapuud iga-aastast väetamist kevadel ja augustis-septembris. Sammasjas õunapuu tuleks pookida tugevakasvulisele alusele, vastasel juhul võib ta pikali vajuda.
Kui Juhani puukool hakkas sammasõunapuid müüma alles eelmisel aastal, siis Viljandimaal asuva Seedri puukooli omanik Elmar Zimmer on sammasõunapuude istikuid müünud juba kümmekond aastat. «Aeg-ajalt istikuid ikka on, kuid nõudlus on selgelt suurem, kui me neid kasvatada jõuame,» lausus Zimmer.
Ta selgitas, et alguses levisid Eestis Vene sordid, kuid praegu on väga populaarsed Läti omad. «Igal juhul on tegemist uute ja põnevate puudega meie kliimas,» märkis Zimmer, kes kiitis sammasõunapuude vastupidavust ja maitsebuketti.
Seedri puukooli kollektsioonis on praegu ligi 20 sammasõunapuude sorti.
Rebase talu puukooli peremees Ahti Tiirmaa julgeb soovitada näiteks Läti sorti «Uldist», mille viljaliha on väga maitsev, veidi hapukasmagus.
Viis aastat tagasi esmakordselt sammasõunapuudega tutvust teinud Tiirmaa lausus, et katsepartii on tal praegu täitsa olemas, ning kinnitas, et kõik Vene ja Läti sordid kasvavad meie tingimustes hästi.
Õunapuu sordid
«Inese»
• Läti sort. Viljad ilusad erepunased, viljaliha magus, maitsev. Viljad valmivad septembri alguses ning on võimalik säilitada kuni märtsini. Puu hakkab varakult vilja kandma, on saagikas ja suhteliselt külmakindel.
«Uldis»
• Läti varasuvine sort. Puu hakkab väga varakult vilja kandma. Sort on külma- ja haiguskindel. Üle poole õuna pinnast on kaetud punaste triipudega. Viljaliha hapukasmagus, maitsev.
«Koral»
• Vene talvine sort. Viljad punased, maitsvad. Sort on külmakindel ja haigustele vastupidav.
«Arbat»
• Vene sort. Õunad on keskmise suurusega, ilusa punasetriibulise kattevärvusega, maitsvad. Viljad valmivad septembri esimeses pooles. Sort on kärntõvekindel.
Allikas: Juhani puukool