Hoolsad aednikud on hädas oma naabritega, kes lasevad umbrohul vohada. Seadus lubab küll naabri naadil juured läbi lõigata, kuid kõrvalkrundil rohida siiski ei tohi.
Seadus lubab naabri naadil juured läbi lõigata
22. mai 2014, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui umbrohi, vastik naat ronib aia alt naabri aeda, kas ma võin minna seda sinna rohima või mitte?» tahtis Pirital elav Piret teada. Tema aia ääres on vaarikahekk, kuhu trügib seltsiliseks naabriaiast pärit naat. «Ma rohin seda suve jooksul mitu korda ära, näen läbi aia, et osa on teisel pool, aga ma ei saa neid kätte,» on hoolas aednik pahane. Ta rõhutas, et on usina tööga suutnud luua umbrohuvaba iluaia, mida rikub vaid naabri naat.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul annab asjaõigusseaduse § 149, mis reguleerib üle piiri ulatuvatelt okstelt õunte korjamise õigust, kinnisasja omanikule ka õiguse ära lõigata tema kinnisasjale tungivad juured, sh naadijuured, kuid seda siiski ainult oma krundil tegutsedes.
«Kas naadi tõrjumiseks võib minna ka naabri kinnistule, sõltub sellest, kas pidada naadirünnakut ohuks, mille tõttu tekib hädaseisund,» kirjutas pressiesindaja. Ta selgitas, et hädaseisundi tõrjumine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 141 kohaselt lubatud ka teise isiku varale kahju tekitades tingimusel, et kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
«Kuivõrd kohtupraktika selles küsimuses puudub, ei pea justiitsministeerium õigeks hädaseisundile nii laia tähenduse andmist ja seega tuleks umbrohtu tõrjuda ainult oma kinnisasja piirides,» seisab vastuses.