Ministeerium kohustab teenusepakkujaid esitama tasuta arveid

FOTO: SCANPIX

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis reedel kaasamisringile tarbijakaitseseaduse eelnõu, millega kohustatakse teenusepakkujaid tarbijaile arveid esitama tasuta.

Eelnõu järgi tuleb ettevõtjatel edaspidi esitada tarbijale teenuse eest tasumiseks arve, kus teavitab tarbijat tema kohustuse suurusest ja selle täitmise tähtajast. Seejuures peab tarbijal olema võimalik saada arve paberkandjal posti teel, kui lepingu sõlmimisel ei lepita kokku teisiti. Arve esitamise eest viisil, mis on tarbijaga kokku lepitud, eelnõu järgi teenusepakkuja tasu küsida ei tohi, teatas majandusministeeriumi pressiesindaja.

Täna tekkinud olukord, kus osad side- ja kommunaalteenuseid pakkuvaid ettevõtjad annavad oma lepingu tüüptingimustes küll tarbijale võimaluse valida eri viise arve saamiseks, kuid on samal ajal kehtestanud valikutele hinnakirja selliselt, et mõnel tarbijal ei olegi võimalik tegelikult arvet tasuta saada.

«Trend on üha enam sinnapoole, et paberarve ja isegi e-mailile saadetava arve eest küsitakse teenustasu, tihtipeale saab tarbija oma maksekohustuse suurusest tasuta teada ainult elektroonilises kliendikeskkonnas või internetipangas,» ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo.

Tema sõnul on ühest küljest mõistetav ettevõtjate soov paberarvete saatmisest loobumisega kulusid vähendada, kuid teisalt ei tohiks see kaasa tuua täiendavaid kulutusi nendele kasutajatele, kellel puuduvad arvuti kasutamise võimalused ja kogemused. «Need on eeskätt eakamad ja vähem kindlustatud tarbijad. Eestis elanikest 20 protsenti ei kasuta internetti ja veel suurem osa ei kasuta internetti igapäevaselt. Ma ei pea õigeks, et ettevõtjad  neid selle eest lisaraha küsimisega karistavad. Arve peab tarbijale olema tasuta, on ta siis paberil või elektrooniline,» ütles Palo.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta esimeses kvartalis 80 protsendil leibkondadest kodus internetiühendus ja elanikest vanuses 16-74 aastat oli 20 protsenti neid, kes ei ole kunagi internetti kasutanud.

Lisaks soovib ministeerium eelnõuga Eesti õigusesse üle võtta ELi direktiivi tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta.

Kohtusse pöördumine on tarbija jaoks aeganõudev, kulukas ja keeruline protsess, samas on kahjunõuded enamasti väikesed. Tarbijatingimuste tulemustabeli andmetel oli 2012.aastal vaid 12 protsenti Eesti tarbijatest arvamusel, et kauplejaga tekkinud vaidlust on lihtne kohtu kaudu lahendada.

Ka täna saab tarbija kohtu asemel pöörduda tarbijakaebuste komisjoni, kuid eelnõuga nähakse ette mõned muudatused. Kui seni pidi kahjunõude komisjonis arutamiseks selle suurus olema vähemalt 20 eurot, siis eelnõuga asendatakse see nõue 10-eurose menetlustasuga. Lisaks pannakse kauplejatele kohustus jagada tarbijatele teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, samuti peab kaupleja osaliselt hüvitama tarbijavaidluste komisjoni tegevuskulud.

Kuna vajalikke täiendusi ja muudatusi on palju ning tarbijakaitseseadust on alates selle vastuvõtmisest 2004. aastal üle kümne korra muudetud, siis esitatakse seaduse uus terviktekst. Eelnõu koostas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös tarbijakaitseameti, kaubandus-tööstuskoja ja rahandusministeeriumiga.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles