Haapsalu ladvik algatas Swedbanki vastu avaliku protesti

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki kontor Viljandimaal.
Swedbanki kontor Viljandimaal. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Haapsalu volikogu liikmed ning ümberkaudsete valdade esindajad saatsid Swedbanki peadirektorile Priit Perensile protestiavalduse linna pangakontoris pakutavate teenuste kärpe suhtes.

Kirjale on alla kirjutanud Martna volikogu esimees Hardi Rehkalt, Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, Ridala vallavanem Toomas Schmidt, Ridala volikogu esimees Toomas Vallimäe, Noarootsi vallavolikogu esimees Danguole Tamberg, Kullamaa volikogu esimees Einar Pärnpuu ja Hanila vallavanem Arno Peksar.

Järgnevalt on toodud kiri muutmata kujul:

«Usaldus luuakse aastatega, aga usaldus kaotatakse kiirelt. Anname Teile teada, et Swedbank Lääne-Eesti regiooni direktori Egon Jekabsoni selgitavad kommentaarid maakonnalehes «Lääne Elu» Haapsalu kontori sularaha teenuste ja valuutavahetuse lõpetamise õigustamiseks on umbusaldust Teie juhitava panga vastu ainult suurendanud. Swedbank puudutab oma käitumisega negatiivselt eelkõige sotsiaalmajanduslikult nõrgemaid, ettevõtjaid ja välisturiste.

Esiteks.

Oleksime oodanud enne Haapsalu kontori teenuste kärpimist, et Swedbank esindaja võtab ennetavalt  piirkonna avaliku võimu esindajatega ühendust, mis kindlasti oleks tänaseks tekkinud olukorda pehmendanud. Avalik sektor on olnud aastaid Swedbank partner ning olete siinsete inimeste abil oma kasumit kergitanud.

Hea tava oleks eeldanud Teie juhitavalt pangalt paremat ja avatumat suhtlemist.

Teiseks.

Kummaline oli lugeda Egon Jekabsoni õigustust Swedbank kärpepoliitikale läbi lennukite tõusmise, kruiisilaevade sõitmise ja laenuhanke kaotamise kohta Haapsalus. Kui kohalik omavalitsus eirab kommertspanga survel hanketingimusi, siis on see juba korruptiivsele teele õhutamine. Väga halb toon, kui Eesti suurim kommertspank õhutab avalikku võimu nn ringkäendusele. Erasektori surve korruptiivsele käitumisele on äärmiselt taunitav.

Tänases olukorras on Swedbank saanud läänlaste silmis suure mainekahju. Selle taastamine eeldab Teilt teistsugust suhtluspoliitikat.»

Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor Ulla Ilissoni vabandas vale mulje pärast, mis seoses sularahateenuste muutusega Haapsalu kontoris Läänemaa inimestele ja Eesti avalikkusele laiemalt on jäänud. «Suhtluses pole oluline mitte see, mida soovid öelda, vaid see, kuidas sind mõistetakse. Antud loo puhul väljendas Swedbanki esindaja end mõneti valesti ja palume selle pärast vabandust,» ütles ta.

«Meie otsusest Haapsalus sularahaga seotud töökorraldust muuta oli eelnevalt juttu ka linnavõimu esindajatega. Selle sammuga liigume juba mitu aastat tagasi alguse saanud suunas, kus lähtume klientide muutuvatest harjumustest – kontoreid külastavate klientide hulk on viimastel aastatel mitu korda kahanenud ning igapäevaseid pangaasju aetakse aasta-aastalt enam interneti- või mobiilipangas ning pangaautomaatide vahendusel,» selgitas Illison.

95 protsenti Swedbanki Haapsalu klientidest, sealhulgas pensionäridest, teeb Illisoni sõnul sularahatehingud automaatide vahendusel – näiteks aprillikuus sooritas kontoris telleri abiga sularaha sissemakse kontole 18 inimest, samal ajal tegi seda sissemakseautomaadis 3664 inimest. Igakuiselt teeb sularaha sisse- või väljamaksetehinguid kontoris 36 Haapsalu eraisikut. Valuutavahetustehinguid tehti Haapsalus aprillis 118, suvel kerkib see arv paarisaja tehinguni. Eurole ülemineku järel on valuutatehingute arv kõigis Swedbanki kontorites, ka Haapsalus, oluliselt vähenenud.

Haapsalu näol on Illisoni selgitusel tegu teise maakonnakeskusega, kus Swedbank sularahaga seoses töökorraldust muudab – eelmisel sügisel tegi pank sama sammu Paide kontoris, kus kogu protsess sujus rahulikult. «Mõistame, et nende inimeste jaoks, kes sularahaga siiski kontoris toimetama on harjunud, on tegu muutusega, mis vajab kohanemist. Selleks võtamegi sagedaste sularahatehingute tegijatega Haapsalus eraldi ühendust ja aitame leida alternatiivsed võimalused, kuidas pangaasjad aetud saaksid. Samamoodi käitume ka kõigis teistes kontorites, kus sularahaga seotud töökorraldust muudame,» lausus Illison.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles