Uus saatja Kallastel parandab digilevi Tartu- ja Jõgevamaal
27. juuni 2010, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telekanalite edastamise eest vastutav AS Levira rajas uue digilevi saatja Kallaste lähistele, et parandada tavaantenniga vastuvõetava digitelevisiooni levi Tartumaa kirde- ja Jõgevamaa idaosas.
Tasuta Eesti telekanaleid edastavate digilevi saatjate arv on tänaseks kasvanud 31-ni.
Kallaste lähistele Torilasse rajatud uus telesaatja parandab digikanalite levikvaliteeti Peipsi rannikul alates Kallastest kuni Mustveeni ning sisemaal kuni Tormani. Lisaks ulatub sellesse piirkonda digisignaal ka Valgjärve ja Koeru peasaatjatelt.
Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul edastab viit tasuta vaadatavat kodumaist telekanalit juba 31 digilevi telesaatjat üle Eesti. «Kuigi Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmised näitavad, et digilevi vastuvõtt on kogu Eestis vastavalt rahvusvahelistele normidele tagatud, jätkub leviala edasine parandamine ka pärast Eesti üleminekut digilevile,» ütles Pihel. «Näiteks juuli keskel on kavas viia madalamale sagedusele Pärnu, Järvakandi, Abja-Paluoja, Kihnu ja Koeru telesaatjad, et digisignaal leviks maastikul paremini ning läbiks kergemini metsi ja muid takistusi. Sagedusemuutust pole aga tehniliselt võimalik teha enne vana analoogtelevisiooni väljalülitamist.»
Levira juhatuse liikme Indrek Lepa selgitusel on Torila uus telesaatja vertikaalse polarisatsiooniga, mis tähendab, et ka vastuvõtuantenni elemendid peavad olema maapinnaga risti. «Antennile õige suuna ja kõrguse leidmiseks tuleb digiboks või digiteler lülitada mõnele kodumaisele kanalile ning kuvada menüüst teleriekraanile signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad,» kirjeldas Lepp. «Seejärel tuleb antenni pöörata aeglaselt seni, kuni leitakse asend, kus signaali kvaliteedinäitaja on kõige parem. Selles asendis tulebki antenn tugevalt fikseerida.»
Enne antennile parima suuna ja kõrguse otsimist tuleb veenduda, et nii antenn ise kui ka kaablid-ühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada. Samuti tuleks üle kontrollida antennipistik. Digilevi komisjon soovitab kasutada tugeva ehitusega ridaantenni, telesaatjale lähemal sobivad ka nn kuusepuud ehk logoantennid. Kui kusagil kasutatakse täna veel nn poola restantenni, siis tuleks see esimesel võimalusel välja vahetada.
Juba 1. juulil kell 5 lõpetavad kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad kõik need, kes näevad täna vaid kolme Eesti telekanalit, soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud.
Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Praeguseks juba mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.