Võilill – vastupidav väänik

Usin aednik võilille oma murus ei talu, vaid asub seda kohe hävitama.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui hobiaednikud peavad võilille paharetiks, kes ilusa muru kollase tutiga ära rikub, siis botaanikud leiavad, et taim on osake loodusest ega ähvarda kuidagi ökoloogilist tasakaalu.

«Umbrohi on taim, mis on omandanud kõik ellujäämiseks vajalikud oskused, välja arvatud oskuse kasvada sirgetes ridades,» muigas Tallinna botaanikaaia vanemaednik Jaan Mettik.

Mettik leidis, et kahjulik võilill küll ei ole. «Võib öelda, et inimestele on ta pigem isegi kasulik, mistõttu kasutatakse võilillelehti salatites, ta on päris hea mee- ja õietolmutaim, ta meeldib looduslikele tolmeldajatele – ta on kogu aeg igasugu mummusid täis. Võilille juuri kasutatakse ravimtaimena,» loetles aednik häid omadusi. Võilill sisaldab niisama näksimiseks hulga kasulikke vitamiine, samuti mineraalaineid nagu kaalium, kaltsium, raud jm.

Kõige enam valmistab võilill peavalu kiire kasvu tõttu. «Ta levib väga rõõmsasti ja seab end sisse sinna, kuhu inimene ei taha. Kui inimene peab ühtlast rohelist murupinda, siis kollaseid õisi ta sinna ei soovi – see rikub väljanägemist,» tõdes Mettik.

Pahandusi tekitab võilill pigem aiaviljamaal. «Kui võilill end aiaviljamaale külvab, siis seal ta teeb tõesti halba, kuna võtab köögiviljadelt ja üldse kultuurtaimedelt ära toitu ja vett. Seda teevad muidugi ka kõik teised umbrohud – võilill ei ole kahjulikum,» selgitas Mettik.

Millest tuleb aga võilille erakordne vastupidavus? Algatuseks on ta väga hea levija. Võilille lennukarvadega seemned võivad soodsates tingimustes tuulega lennata emataimest isegi mitmesaja meetri kaugusele.

«Tema levikustrateegia ei ole küll midagi erakordset või ainulaadset. Lendkarvadega levimine on omane enamikule korvõieliste sugukonnast – nii levivad ohakad, ka aedsalat jt,» jagas Mettik teadmisi.

Võitmatu ellujääja teevad võilillest tema seemned, mis säilitavad idanevuse küllalt kaua.

«Kui mullas on ebasoodsad olud, peal on veel korralik taimik ja idaneda parasjagu ei saa, siis seeme tudub vaikselt mullas. Kui korralik perenaine peenrad üles kaevab, hakkab mingi hulk nendest võililleseemnetest kohe idanema,» märkis Mettik.

Seetõttu on eriti oluline, et võililleseemnete levimise ajal ei tohiks ette võtta suuremaid mullatöid. «Kui seeme langeb vastharitud mullale, idaneb see seal kiiresti ning hiljem on taimedest väga raske vabaneda,» selgitas aednik.

Kolmandaks on võililletaimest keeruline lahti saada. «Näiteks naati on pideva niitmisega võimalik välja kurnata. Võilillel on maaligidane lehekodarik ja tavakõrgusele reguleeritud muruniiduk sõidab sellest lihtsalt üle. Võilill pühib end tolmust puhtaks ja kasvab edasi. Teda niitmine eriti ei ohusta,» nentis Mettik.

Ka võilille väljarohimine pole kerge ülesanne. «Tal on üksik harunematu ja hästi tugev sammasjuur, mis võib olla kuni 40 cm, soodsates tingimustes isegi 70 cm pikk. Kui taime sikutada, võib ära tõmmata küll peajuure ülemise tipu, aga enamik juurikast jääb sisse. Kasvus tuleb väike seisak, aga pikk ja lihakas juur saab sellest kergelt üle ja taim kasvab rõõmsalt edasi,» rääkis Mettik.

Küsimusele, kui levinud võilill Eestis on, vastas Mettik, et Eestis on võilille täpselt nii palju kui vaja – siin on võilille looduslik leviala. «Siin on tema kodu ja me ei saa öelda, kas teda on liiga palju või vähe. Võilill on liik, mis kasvab terves Euraasias,» jutustas aednik.

Küll aga võib võilill probleeme põhjustada mujal. Tugev taim on Euraasiast levinud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale. «Seal on võilill võõrliik ja kuna ta on vastupidav ja hea levija, võib ta hakata kohalikke liike välja tõrjuma ning ohustada kohalikku looduslikku mitmekesisust,» tõdes Mettik.

Meil võilill pigem toetab ökoloogilist mitmekesisust. «Euroopas on palju pisiputukaid, näiteks liblikaid, kelle röövikud toituvad võilillest,» rääkis Mettik.

Selles, kui palju võililleliike Eestis leidub, ei ole päris ühel meelel isegi botaanikud.

«Võilill on omalaadne taim, kuna tema seemned hakkavad arenema ka viljastamata õitest. See tähendab, et kui tavaliselt erineb laps vanemast natuke, siis viljastamata õitest kasvama hakanud taimedel on laps täpselt ema nägu. See annab väga hea lähtepunkti igasuguste pisiliikide tekkeks,» õpetas aednik.

Nõnda ütlevad mõned botaanikud Mettiku sõnul, et on olemas ainult üks liik – harilik võilill. Teised ütlevad, et Eestis võib olla võilille liike umbes 170.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles