Naabritega koos umbrohu vastu

Ühenda naabriga rohimises jõud.

FOTO: Panther Media / Scanpix

Et hea levijana tuntud võilille tõrjumine ei oleks tulutu ettevõtmine, tasuks koostööd teha üleaedsetega – eriti juhul, kui otsustatakse kasutada mürki.

Umbrohtu, sealhulgas võilille on vaja tõrjuda eelkõige selleks, et vähendada taimede konkurentsi vee, õhu, valguse ja toidu pärast. Kaks enam levinud võimalust võilillede hävitamiseks on nende väljakaevamine või taimekaitsevahendid.

Tallinna botaanikaaia taimekaitsespetsialist Pille Hermann rõhutas, et põllumees, kes kasvatab suurel alal monokultuuri, võib umbrohumürkidest ehk herbitsiididest abi saada küll, kuid aias, kus kasvavad koos paljud kultuurid, vahel isegi läbisegi, on herbitsiidide kasutamine keerukam.

«Kas koduaias üldse mürke kasutada, jääb iga aiapidaja enda otsustada,» ütles Hermann.

Enne mürgipudeli haaramist tasuks Hermanni sõnul mõelda eelkõige sellele, et võilill on võimeline paljunema ka seemnetega, mis tuulega kerge vaevaga laiali kanduvad.

«Kui te oma aias hoolsalt keemilist tõrjet teete, on naaber võib-olla väga ökoloogilise mõtteviisiga ning naudib taimede ilu, laseb neil vabalt paljuneda ega hooligi sellest, et teie sooviksite klassikalist muru. Sellisel juhul ei ole ka keemilisest tõrjest väga palju kasu. Tuul kannab kõrvalaiast ikka seemned teie aeda,» selgitas spetsialist.

Seega, kui eesmärgiks on võetud koduaias kasvatada täiuslikku muru, võiksid naabrid ühiselt võilillede vastu võidelda ning koostööd teha ka keemilisel tõrjel.

«Maheaednikud on herbitsiidide vastu seetõttu, et need ei mõju surmavalt mitte ainult umbrohtudele, vaid tapavad ka kasulikud putukad, sealhulgas mesilased, kes mürgiga kokku puutuvad,» rõhutas Hermann.

Koduaias võiksid Hermanni sõnul need, kel jaksu ja tahtmist, kasutada vana head klassikalist väljakaevamist väiksema labidaga. Taime juured võib tugeva ja terava noaga välja lõigata ning seejärel kokku koguda, kindlasti ei tohi neid maha vedelema jätta. Aianduspoodides on saada umbrohunapsikud, mis pannakse juure alla ning kangutatakse võilill välja.

Kõige parem on võililli välja kaevata just õitsemise ajal, kuna siis annab taim end kergemini kätte. «Jälgima peab seda, et välja tuleks ikka kogu taim, mitte vaid ülemine osa, sest isegi kui paar sentimeetrit juurt jääb maapinda, on ta võimeline uuesti kasvama hakkama,» tuletas Hermann meelde.

Keemilistest preparaatidest on inimestel, kes pole läbinud taimekaitsekoolitust, vabamüügis võimalik osta preparaati Starane 180. Kui murus on lisaks kõrrelistele näiteks ristikut, peaks teadma, et see vahend tapab ka ristiku ja jätab ellu vaid kõrrelised.

«Võilille vastu võiks keemilist tõrjet teha kaks korda – üks kord kevadel, kui taim on rosetifaasis ehk enne õitsemist, ning septembris. Kevadine tõrje on kõige tõhusam, kuna pärast talve on taimed veel nii nõrgad. Kindlasti ei tohi preparaate kasutada taimede õitsemise ajal, sest siis on õitel ka mesilased, kellele taimekaitsevahendid mõjuvad surmavalt,» lisas Hermann.

Ühtlase muru saamiseks on umbrohtutõrje vaid üks osa. Hermann toonitas, et oluline on ka muru väetamine, korrapärane niitmine, rullimine ja õhustamine ning külvamisel korraliku seemne kasutamine, kuna tugevamakasvulised kõrrelised ei lase umbrohtudel võimust võtta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles