Vanem vastutab lapse töö eest

Noored aiatöödel.

FOTO: õpilasmalev

Statistika näitab, et just esimesel tööaastal juhtub kõige rohkem õnnetusi - noortel pole esialgu kogemusi ja neil puudub ohutaju, samas on suur soov ennast tõestada ja pingutada.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul ei tohiks noori tööle võttes omapäi jätta.

Töötamise eelduseks peaks olema töölepingu sõlmimine, see aitab hilisemaid pahandusi ära hoida.

Pahatihti juhtub aga, et tööle minnakse sõbra vahendusel põhimõttel, et «teeme natuke midagi ja raha lubati ka».

Tehaksegi, aga kui tuleb aeg palka saada, selgub, et seda pole kellegi käest küsida. Miidla-Vanatalu sõnul kerkib siis küsimus, kes korraldas ja kes vastutab, ning sageli on seda tagantjärele raske leida.

«On kaks eri asja, kas laps läheb vabal tahtel korraks naabrile abiks, nii et ta võib soovi korral ära tulla. Või on töö korraldatud nii, et on teada, et plats tuleb maasikatest tühjaks korjata kindlaks ajaks ning saagi eest, mis maha müüakse, saab keegi tulu. Siis võib rääkida juba töösuhtest ja tuleks sõlmida tööleping,» selgitab ametnik.

Korrektne tööleping

Lepinguid, mille alusel tööd tehakse, on erinevaid, kuid seadusega kehtestatud tööaja piirangutest tuleb igal juhul kinni pidada, olgu siis tegu töölepingu, töövõtu- või käsunduslepinguga.

Kuni 14-aastase tööaeg ei tohi kesta üle nelja tunni päevas, vanematel alaealistel kuni kuus tundi.

Lisaks on alla 14-aastastel keelatud käsitsi tõsta või vedada raskusi. See tähendab, et nad ei tohi näiteks maasikakaste tõsta, kuna sellega võidakse kahjustada tervist.

«Keegi ei keela lastel töötegemist ära, aga on oluline vahe, kas laps teeb tööd oma kodus või osutab kellelegi teenust ehk täidab tellimust. Kui ma kodus lubangi lapse muruniidukiga tööle, siis ma ju jälgin teda kogu aeg. Aga kuidas saab panna alaealise trimmeriga töötama, kui on teada, kui ohtlik see on, eriti kui ei kanta õigeid jalatseid ja ohutusprille?» küsib Miidla-Vanatalu.

Eraldi probleem on alaealistega sõlmitud töövõtu- ja käsunduslepingud, mis ei taga samu õigusi kui tööleping. Nende puhul pole tagatud ka töötasu alammäär.

Tänapäeva vajaduste ja võimaluste juures on lapsel suur soov veidi taskuraha teenida ja ollakse nõus kõigega.

Teda ei huvita, kas ja milline tööleping temaga sõlmitakse. Siin tulebki mängu lapsevanem, kes on lausa seaduse järgi kohustatud oma lapse eest seisma.

Tema vastutab oma lapse eest kuni täisealiseks saamiseni ja peab teadma, mida ja millistel tingimustel laps parasjagu teeb.

Töövõtu- ja käsundusleping sõlmitakse mingi teenuse osutamiseks. Kuidas aga üldse saab alaealisega sõlmida lepingut teenuse osutamiseks? Valida ega alkoholi osta ta ju ei tohi.

Miidla-Vanatalu sõnul sõlmivadki tööandjad selliseid lepinguid, et vabaneda vastutusest. Järelikult vastutab ka töökeskkonna eest sel juhul lapsevanem üksinda.

Lausa kummaliselt töötavad suvel paljud jäätisemüüjad. Oleme kõik näinud, kuidas  väikesed lapsed rannas kuuma päikese käes jäätisekastidega ringi jooksevad.

Tööinspektsioon on välja selgitanud, et enamasti on tööandjaks lapsevanem, kes hommikul oma võsukesele kasti jäätist välja ostab. Laps müüb jäätise teatud vaheltkasuga edasi ja teenib nii oma taskuraha. Sel juhul andis töövahendi ja kauba ning saatis lapse tööle lapsevanem, mitte keegi teine.

Vahel saadetakse raha eest tööle isegi üheksa-kümne aasta vanused. Tööinspektsioon seda õigeks ei pea, eriti kui nad müüvad midagi sularaha eest, sest siis on nad eriti ohustatud.

Miidla-Vanatalu arvates on noorel paras aeg tööle asuda 15-aastaselt, kuid palju sõltub konkreetsest noorest ja töö iseloomust.

Kõige tõsisem teema on tööõnnetused. Kui varasematel aastatel registreeris tööinspektsioon üheksa kuni kümme alaealistega juhtunud õnnetust aastas, siis mullu oli neid kaks korda rohkem ehk 19. Osaliselt on see tingitud teadlikkuse kasvust – tööandjad sõlmivad nüüd noortega rohkem töölepinguid ja sel juhul on neil kohustus õnnetustest teatada.

Tegelikult on see Miidla-Vanatalu sõnul jäämäe tipp, sest arvesse pole võetud muude lepingutega või hoopis mustalt ehk ümbrikupalga eest töötavaid alaealisi, keda on ka üksjagu.

Lapsed ei tohi teha liiga rasket tööd, neil peavad olema korralikud töörõivad ja nad peavad saama tööpäeva jooksul piisavalt puhata, töötagu nad siis mistahes lepinguga või ilma, kodus või võõra juures, paneb ta südamele. Vastutab selle eest igal juhul lapsevanem.

Malevasse palju soovijaid

Üks turvalisemaid kohti, kuhu laps suveks tööleiba maitsma saata, on õpilasmalev, kinnitab selle juht Maarja Saavik.

Tänavu saab malevas tööd tuhatkond noort; soovijaid, kes oma ankeedi saatsid, oli 2500. Põhilised tööd, mida tehakse, on heakorratööd, kauba väljapanemine kauplustes, tubade koristamine majutusasutustes ja toidu pakkumine Statoili teenindusjaamades.

Saaviku sõnul sõlmitakse kõigi malevlastega korrektne tööleping, tööandja teavitab tööohutusreeglitest ja juhendab noori töö käigus.

«Anname töid, mis lastele jõukohased ja lubatud, ning järgime kõiki seadusi,» lubab ta.

Nädala pärast ehk 9. juunil alustavad esimesed rühmad ja siis toimub malevasuve pidulik avamine. Vahetus kestab linnarühmades kaks ja maal kolm nädalat ning lapsed saavad töö eest palka.


Tööõnnetused

•    Eelmisel aastal kukkus maja katuse värvimisel 17-aastane Jaan (nimi muudetud) umbes 2,5 m kõrguselt alla peaga vastu kivi.

•    Majaomaniku seletuse järgi oli ta katuse värvimise vajadusest rääkinud oma naabrimehe Antsuga. Mingit lepingut selleks tööks ei sõlmitud. Ants läkski katust värvima ja talle tuli abiks sõber Jaan. Kumbki katusel olnud meestest tööohutusnõudeid ei järginud ja tagajärjeks oli raske õnnetus.

•    2011. aastal sai 17-aastane noormees surma kaevetöödel tekkinud pinnasevaringus, sest eiras tööohutusnõudeid.

•    2010. aasta suvel vigastas 16-aastane tüdruk ennast õnnetult kõplaga, sest oli jätnud kõpla teraga ülespoole – tagajärjeks raske vigastus.

•    Samal aastal juhtus tööõnnetus õpilasmalevas kivide korjamisel, kui üks malevlane tõstis kive kopa sisse ja teise malevlase visatud kivi veeres talle sõrme peale – tagajärjeks luumurd.

•    2010. aastal sai vigastada 15-aastane tüdruk, kes muru niites sõitis niidukiga oma varvastest üle.

Allikas: tööinspektsioon

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles