Suhkruhaigetele ja kaaluga kimpus olevatele magusasõpradele on väärt abiline suhkruleht, mis on Eestis praegu küll veel vähe levinud, kuid mida õnnestub siin päris edukalt kasvatada.
Koduaeda sobiv suhkruleht teeb tee magusaks tervislikult
4. juuni 2014, 07:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suhkruleht on hästi magus ja suhkruhaigetele väga hea. Seda saab tee ja kohvi sisse panna, samuti passib see hoidistesse,» räägib Tarvastu valla Kuressaare-Peegi talu perenaine Taisia Peek taimest, mis tema kinnitusel kasvab suvega 1–1,2 meetri kõrguseks.
Ehkki suhkruleht (Stevia rebaudiana) on suhkrust 300 korda magusam, ei tõsta see kehakaalu, vaid aitab seda isegi langetada. Eesti loodustootepoodidest võib leida suhkrulehetablette, -pulbrit ja -ekstrakti ning ka selle taime kuivatatud lehti. Kodus kasvatatud suhkrulehte võib lisada toidule nii värskelt kui kuivatatult.
«Minu abikaasa on täielikult sellele üle läinud – tal on veresuhkur natuke kõrge, püüame seda õigel tasemel hoida. Talvel, kui meil endal lehti ei olnud, ostsime tablette, mida ta kohvi sees kasutas,» kõneleb Peek.
Toidu sees on tema sõnul hea kasutada kuivatatud ja hästi peenestatud lehti, aga kohvisse sobivad ka rohelised lehed. Ainsa hädana nimetab ta seda, et magus järelmaitse võib terve päeva suus püsida.
Tunnustatud ravimtaimekasvataja, Põlvamaa Mikitamäe valla Orapera talu perenaine Liisi Kutkina on müünud suhkrulehepulbrit, samuti siirupit, mis on roheline ja huvitava maitsega, ning kasutanud suhkrulehte oma toitudes ja konservides.
«Esialgu on maitse võõras, aga hiljem sellega harjub,» ütleb ta. «Kasutades teda tees koos melissiga, on kõrvalmaitse väiksem.»
Vajab päikselist ja tuulevaikset paika
Et suhkruleht on külmaõrn taim, peaks seda välja istutades öökülmaoht möödas olema ja õhutemperatuur peaks olema üle 10 soojakraadi. Taimed istutatakse päikselisse ja tuulevaiksesse kohta ning neid hooldatakse nagu tavalisi köögivilju: kastetakse ja vajaduse korral väetatakse. Pärast istutamist soovitab Taisia Peek esimese kuu jooksul taimelatvu paar korda kärpida, et soodustada taime harunemist.
Enne öökülmi võib taimed potti ümber istutada ja viia siseruumi. Välja võib aga kaevata ka ainult juurika ning säilitada seda siis järgmise hooajani jahedas keldris mullaga kaetuna.
Taime lehti ja peenikesi varsi hakatakse koguma õitsemise algul. Varred lõigatakse umbes kuue sentimeetri kõrguselt maapinnast. Seejärel seotakse need kimpu või pannakse õhukese kihina paberile tuulutatavasse ruumi.
Indiaanlased on kasutanud sajandeid
Vikipeedia andmetel on guaranii indiaanlased suhkrulehte kasutanud juba sajandeid. Nad on sellega maitsestanud matet ja teisi ravimtaimedest valmistatud keeduseid, aga seda ka lihtsalt närinud.
Taimravis ja rahvameditsiinis on suhkrulehte kasutatud vererõhu alandajana, immuunsüsteemi ja südame tugevdajana, maksa ja neerude töö elavdajana, diureetilise ja toniseeriva vahendina, suuhügieeni parandajana, kaariese, igemepõletiku ja suuhaavandite ning maohaavade, kõrvetiste ja seedehäirete raviks, ülekaalu ja liigsöömise, hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirete, samuti pea- ja näonahaga seotud hädade korral.
2006. aastal kirjutas Urmas Kokassaar ajakirjas Eesti Loodus, et teiste tuntud mittetoitvate magustitega (kaloreid mitteandvad ühendid sahhariin, tsüklamaat, aspartaam) võrreldes on suhkrulehes sisalduva steviosiidi eelised looduslik päritolu ja asjaolu, et indiaanlased on seda kõrvalmõjusid täheldamata sajandeid kasutanud.
Samas rõhutab Kokassaar, et normaalseks ainevahetuseks vajab inimene kindlasti ka suhkruid, tervisehädad tekivad vaid nendega järjepidevalt liialdades.