Uus Opel Meriva - noore pereema seksikas kaaslane

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«See on ju nii igav auto!» Just sellist hüüatust võib suure tõenäosusega kuulda, kui mainida kellelegi proovisõitu Opel Merivaga. No ja mis auto see üldse on - pigem üks kole kast, mis ei kutsu kelleski esile erutusvärinaid. Kuid ei - siinkohal eksite rängalt. Peagi müügile jõudval uuel Merival on piisavalt sarmi, et võluda ära … vähemalt noored pereemad.

Eriti siis, kui tegemist on helesinise laguuni karva isendiga, mis tundub päris seksika kaaslasena - iseäranis trenditeadlikule naisele, kes on olude sunnil loobunud unistusest sõita sportliku, kuid pereelu jaoks ebapraktilise kaheinimeseautoga, sest tagaritta on vaja mahutada vurrkannu moodi keerlevad ja üha suuremat tähelepanu nõudvad põngerjad.

Just noor pereema oskab uuest Merivast täit rõõmu tunda - selle tagurpidi avanevad tagauksed on tõeline õnnistus nii lapse asetamisel turvatoolile kui ka ostukottide tagaistmele tõstmisel. 

Kummalgi juhul ei jää varastele kergeks saagiks korraks esiistmele poetatud käekott või mobiil ning säästetud saab Opeli lubaduse kohaselt ka selgroog. Viimane pidavat eriti tähtis olema eakamate reisijate või näiteks lapseootel naiste jaoks, kes ei pea nüüd autosse istumisel üle rattakoopa küünitama.

Uudsed uksed köidavad kahtlemata ka pilku. Ungaris paneb uus Meriva tänavatel imestunult päid pöörama nii Balatoni järve äärsetes väikelinnades kui ka Budapestis. Sumedal pärastlõunal välikohvikust mööda sõites võib märgata õlut rüüpavat soliidses eas härrasmeest klaasi lauale asetamas ning ilmekalt disainiimele osutamas: «Need uksed käivad NIIpidi lahti!». 

Kõik uus on ... hästi unustatud vana

Siiski, siiski - ei midagi uut siin päikese all. Tagurpidi avanevad tagauksed on olnud eelmisel sajandil üsna laialdaselt kasutusel, kuid teatud iseärasuste tõttu, mis tõid neile nimetuse «enesetapuuksed», viidates loomulikult vajakajäämistele turvalisuses, pole nad olnud viimasel ajal kuigi populaarsed. 

Suure kiirusega sõites ohustas selliseid uksi juba kerge avanemise korral pärani lahti minek ning ohu vältimiseks on sageli kasutatud süsteemi, kus tagaust saab avada vaid lahtise esiukse korral. 

Opel Merival esi- ja tagauks teineteisest ei sõltu ning turvalist lahendust on arendatud ja testitud tervelt viis aastat. Tulemuseks tavapärasest suurema, 84-kraadise nurga all neljaastmeliselt iseseisvalt avanevad uksed ning neid eraldav ja reisijaid kaitsev tugev B-piilar. 

Lisaks on ohtlikust tagauksest väljapaiskumise eest ideaalselt kaitstud ka ettearvamatud lapsed -  juba 4-kilomeetrise tunnikiiruse juures rakendub uste automaatne lukustus.

Ometi on neil hullutavatel ustel ka miinuseid. Kitsal Budapesti vanalinnatänaval müüri ääres parkides osutuvad nad üsnagi ebapraktiliseks. Korraga nii juhikohalt kui ka selle tagant välja astudes tekitavad avatud uksed lõksu, millest on ebamugav välja pääseda. 

Sama juhtub ka neljakesi reisides autosse istudes - kuigi muude takistuste puudumisel avanevad uksed tavapärasest suurema nurga all, ei pruugi korraga mõlemast uksest sisenemine sujuvalt õnnestuda.

Kiidusõnu ei pälvi siinkohal kahjuks ka tagaistmed. Umbes pooleteisetunnine sõit Balatoni järve äärest Budapesti jätab jäigalt ja sirgjooneliselt lahendatud tagareas istudes selja kangeks ja nahkpolstriga sportlikule esiistmele sukeldumine tundub seejärel tõelise luksusena.

Kuigi Opel reklaamib Merivat muu hulgas ka autotäiele täiskasvanud sõpradele sobiliku sõidukina, siis sellena ta ennast ei õigusta. Pigem on tagarida mõeldud lastele - ideaalis oma turvatooliga põngerjatele, kes tänu teatristiilis kõrgematele istmetele ja viie sentimeetri võrra madaldatud aknajoonele näevad hästi mööda voogavat maastikku ja püsivad suurema tõenäosusega paigal.

Panipaikade kuningas

Üksi või kahekesi reisides on Meriva väga mugav. Rohkelt võimalusi prillide, lugemismaterjali, telefoni ja eri suuruses pudelite käeulatusse paigutamiseks võimaldab pikemaks sõiduks ennast koduselt sisse seada. 

Väga omapärane on esiistmete vahel asuv alumiiniumsiinidel liikuv sahtlisüsteem, mille erinevad asendid lasevad vastavalt vajadusele mugavalt ära paigutada nii joogipudeleid ja väiksemat pudi-padi kui ka suuremat käekotti, mis tavaliselt kipub olude sunnil pigem kõrval- või tagaistmele potsatama.

Tänu sahtlisüsteemi käepärasele asukohale saab joogipudeli või ka võileivakoti vabalt ilma teelt pilku tõstmata käigukangi taga asuvasse vahesse lükata. Sama kergelt saab selle vajadusel sealt ka uuesti kätte.

Madal armatuurlaud ja madal rooliasend tagavad roolis olles suurepärase nähtavuse ka väiksemat kasvu inimestele. Ka sisseehitatud navigatsioonisüsteemi paiknemine umbes juhi silmade kõrgusel on hea ning GPS juhatab võõras keskkonnas katsetatu põhjal ilma liigsete lollusteta kohale.

Küll on aga ebamugav keskkonsooli käsitsemine - liialt suur hulk nuppe ajab esimese hooga segadusse ja nende tundmaõppimisega on roolis olles igatahes targem pead mitte vaevata. 

Jõudu napib

Isteasend juhikohal on mugav ning sõit kulgeb rahulikult ja sujuvalt nii Ungari kui Austria teedel, lastes piisavalt nautida veidi künklikku, kohati Itaalia kuulsat maakonda Toskaanat meenutavat maalilist maastikku. Kuid 130-140-kilomeetrise tunnikiirusega kulgedes jääb viie käiguga versioonidel üsna tuntavalt kuues käik puudu. 

Tavalisel kaherealisel maanteel sõites, mis ongi ju Eestis enamasti ainumõeldav, ei ole aga Meriva just kõige nobedam - kiirust nõudval möödasõidul annab mootori nõrkus tunda ja kiirendus võtab liiga palju aega. Samas on jõuallikate valikus olemas ka seekord proovimata jäänud 140-hobujõuline turbomootor koos kuuekäigulise manuaalkastiga.

Kuuekäigulise automaatkastiga 1,7-liitrisel diislil kipub aga kütusekulu kiirteel sõites tehnilistes andmetes lubatut ületama - üheks tõenäoliseks põhjuseks tõsine tormituul, mis proovisõitude ajal Ungarit 35-kraadise suveleitsaku järel täiesti ootamatult tabab. 

Just erakordselt kehv ilm võimaldab Merivat tõeliselt proovile panna. Pea lakkamatu vihmasadu ja õues jalutamistki välistav tuul loovad kiirteel üsna ebameeldivad sõidutingimused. Ja kuna auto pole just madalamat sorti sportlike sõidukite killast, saab kohati tunda kerget tuule käes õõtsumist ning ka müra jõuab salongi päris arvestatavalt.

Suurtest veoautodest mööda vuhisedes annab Meriva siiski ka ekstreemsetes ilmastikuoludes piisavalt suure kindlustunde, et ilma roolist kramplikult kinni hoidmata õnnestub ilusti teel püsida. Nii on ilma selginedes ja Viini lennujaama jõudes paari päevaga tuttavaks saanud sõidukit natuke kahjugi käest ära anda - päikese käes muutub sõit üha meeldivamaks!

Igatahes kenaks ja mugavaks pereautoks julgeks seda pilkupüüdvate ustega sõidukit soovitada küll. Kel vajadus rohkem linnaväliselt ringi reisida, võiks aga kahtlemata valida võimsama mootori ja mugavamad istmed.

***

Plussid: kena välisdisain ja stiilne interjöör, mugavad tagauksed ostukottide ja laste sõidutamiseks, palju reguleerimisvõimalusi ja panipaiku salongis, mugavad sportistmed, hea nähtavus, hea juhitavus.

Miinused: veidi nõrgad mootorid, ebamugavad tagaistmed, palju nuppe keskkonsoolil.

***

Mõõdud:

pikkus: 4288 mm

laius: 1992 mm 

kõrgus: 1615 mm

teljevahe: 2644 mm

Pagasiruumi maht: 400 l/ 920-1500 l

Pakutavate mootorite parameetreid vaata pildigaleriist, pilt nr. 2.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles