Naise vägivalla all kannatav mees räägib, kui tema muret usutakse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Algus on ju ikka ilus, siis on õrnad sõnad ja pehmed paid. Ühel hetkel aga kõlavad hellituste asemel ähvardused ja mõnitused ning käsi tõuseb löögiks, kirjutab ajakiri kirjutab Tea Raidsalu ajakirjas 30+. Sellise stsenaariumi peakangelasena nähakse enamasti meest, kuid tegelikult ei küsi vägivald sugu.

Teadlased on diskuteerinud, kas mehed kasutavad naiste kallal rohkem vägivalda kui naised meeste kallal. Uuringud näitavad, et naistepoolne vägivald erineb oluliselt meeste vägivallast. Ent lähisuhtevägivald on oluliselt laiem kui paarisuhtes naiste ja meeste probleem.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jenny Jakobson kirjutab siseministeeriumi aastaraamatus, et 2013. aastal teavitati politseid ööpäevas keskmiselt 30 lähisuhtevägivalla juhtumist. Kokku üle 8000 korra, mis on 22 protsenti rohkem kui mullu.

MTÜ Meeste Kriisikeskus nõustaja Renee Nahkur, mis on lähisuhtevägivald?

Lähisuhte- ehk perevägivallast räägitakse tänu meediale üha rohkem. Paraku on selle kajastamine keeruline ja tähelepanu alla on sattunud ühiskonnakiht, kellele on lihtsam ligi pääseda. Ajakirjanduses käsitletakse tihti lugusid inimestest, kes on elu hammasrataste vahele jäänud. Vägivaldse isiku stereotüübiks on kujunenud töötu, madala haridusega ning alkoholi või narkootikume tarbiv indiviid. Paraku on see kuvand eksitav. Vägivaldne isik võib olla ka väga haritud, heal järjel ja kõrge staatusega.

Lähisuhtevägivald on üks keerulisemaid kuriteoliike, sest on tihti varjatud: vägivallast teatamisel ja uurimisele kaasaaitamises minnakse iseendaga vastuollu, sest üles tuleb anda isik või anda tunnistusi isiku vastu, kes on olnud elukaaslane, pere toitja, sugulane või vanem. Seega võivad osapoolte tunnistused eksitada ja tegelikkust moonutada.

Vägivalda võivad kasutada nii mehed kui naised, lapsed ja vanemad. Aina rohkem räägitakse vägivallast ka samasoolistes suhetes. On tähtis juhtida tähelepanu laste ja vanurite vastu suunatud vägivallale, aga siiski on maailmas kõige tavalisem perevägivalla vorm just abikaasade ja elukaaslaste vägivald

Missugused on lähisuhtevägivalla vormid?

Füüsiline vägivald on löömine lahtise käe või rusikaga, nügimine ja müksimine, kinnihoidmine ja liikumise takistamine ning noa või tulirelva kasutamine ohvri vastu. Seksuaalne vägivald on soovimatu puudutamine, suguühtesse sundimine ja vägistamine. Seksuaalne ja füüsiline vägivald kuuluvad tihti kokku. Ka abielus toimuv seksuaalne sundimine ja vägistamine on seksuaalne vägivald.

Vaimne vägivald on ähvardamine, sõimamine ja laimamine. Vaimse vägivalla juurde kuulub ka kaudne vägivald ehk teise inimese asjade lõhkumine või lemmikloomade piinamine. Ka majanduslik kontroll, rahasaamise takistamine ja tahtlikult rahatuna pidamine on vägivald. Sotsiaalse vägivallaga takistatakse või määratakse kannataja suhtlusvõrgustik ja -kvaliteet.

Kuidas lähisuhtevägivalda ära tunda?

Vägivaldset inimest iseloomustab vajadus partnerit omada ja kontrollida. Selle äratundmiseks on koostatud juhendid, milles on hulk küsimusi. Toon mõne näite. Kas sinu partner kritiseerib sind? Kas ta häbivääristab sind teiste ees? Kas ta hüüab sind inetute sõnadega? Kas ta süüdistab sind tõenditeta pidevalt petmises? Kas ta takistab suhtlemist sõprade ja perega?

Kuidas teha vahet lähisuhtevägivallal ja peretülil?

Tülisid tuleb ette igas suhtes ja need on selle loomulik osa. Tüli iseloomustab selle algus ja lõpp ehk töötatakse ühise eesmärgi, näiteks millegi paremaks muutmise nimel. Tüli lõpeb konsensuse või kompromissiga.

Lähisuhtevägivallal puudub eesmärk ning sisaldab sisutuid ja asjasse puutumatuid süüdistusi. Puuduvad reaalsed lahendid või ei vasta need realistlikele nõudmistele. Samuti tahab ründaja muuta ohvri tähtsusetuks ehk vältida endas võimaliku empaatia teket. Ohvri muutmine «asjaks» annab vägivallatsejale jõudu tegutseda.

Milliseid vahendeid kasutab vägivallatsev naine?

Samad vormid sisalduvad ka meestepoolses vägivallas. Naine võib olla vägivaldne füüsiliselt, hoida partnerit kinni, peksta, hammustada või küünistada, aga tihti jääb naise füüsis mehele alla ja ta võib kasutusele võtta kõikvõimalikud vahendid – terariistad ja muu kättesaadava.

Kaaslast saab mõjutada vaimselt. Teda mõnitada, hirmutada, laimata ja ignoreerida ning tema kallal õiendada. Samuti hävitada tema asju, keelata või takistada lapsega suhtlemist. Vägivald võib olla ka seksuaalne: seksistlikud repliigid ja pilked, vahekorrale sundimine, kriitika suguelundite suuruse ja seksuaalse võimekuse kohta.

Mismoodi ära tunda manipulaatorit?

Manipuleerimine on ebaausal viisil suhtlemine. Manipulaatori käitumises esineb petmist, ärakasutamist ja manipuleeritava valikute mõjutamist. Manipulaatori tunneb ära ka sellest, et ta puhkeb sageli kergelt nutma, nõuab haletsust, andestust ja armastust ning tekitab süütunnet. Tema väljaütlemised on vastakad, näiteks põimuvad omavahel laused «Ma armastan sind» ja «Ma vihkan sind».

Kuidas oleks kõrvaltvaatajal õige sekkuda, et arvatavat ohvrit aidata?

Suhe saab inimest kujundada ja sobitada partneriga, aga mitte võtta identiteeti. Just seda vägivaldne pool suhtes soovib ja see ei jää märkamata. Lisaks füüsilisele vägivallale viitavatele tagajärgedele on märgiks tavatult vähene suhtlemine lähedastega, puudumised üritustelt, kui on lubatud osaleda. Tihti ei käida paarina koos, inimene ei ole enam tema ise, ei taha igapäevategemistest rääkida, ärritub kergesti jne.

Lähedastel on ebamugav sekkuda, kuid varem või hiljem neid sellesse kaasatakse. Tähtis on näidata, et ollakse kannataja jaoks olemas ja vajadusel kasvõi kuulajana toeks. Kuidas arvatavale ohvrile läheneda, on väga individuaalne. Sisetunne ja inimese tundmine viib õige kontaktini.

Miks muutub naine vägivaldseks?

Naiste vägivaldsuse põhjused on samad mis meestel: armukadedus, frustratsioon, madal stressitaluvus, hirm, viha, pettumus jne. Tugevalt mõjutavad väljakujunenud soorollid ja stereotüübid. Millised on naise ootused tõelisele mehele ja milline on tegelikkus. Põhjendamatult suured ootused tekitavad pettumust ja ka kadedust, see omakorda viha. Isiklikud läbikukkumised, nii tööalased kui ebakvaliteetsed suhted sõprade või lähedastega, elatakse välja partneri peal.

Vägivaldne käitumine kannab endas lapsepõlves passiivselt omistatud mustreid. Sama primitiivselt ehk vägivaldselt, kuidas lahendasid probleeme lapsevanemad, võivad neid alateadlikult lahendada täiskasvanuks saanud lapsed. Probleemi tekkides saadakse see kontrolli alla vägivaldsel viisil, sest see näib efektiivne.

Kuidas aidata vägivallatsejat paranemise teele?

Kõik algab lastetoast. Loeb see, kas mingi käitumismuster on aktsepteeritav või mitte. On kultuure, kus kehtib ütlus «kes lööb, see armastab». Jääb loota, et sel moel armastuse väljendamist enam ei eksisteeri. Suhtes võiks kehtida pallimängureegel «saame mängida nii hästi, kui vastane meil mängida laseb».

Vägivald eksisteerib suuresti puutumatuse ja karistamatuse tunde tõttu – vägivallatseja usub, et keegi ei tee ega saagi talle midagi teha. Sama kehtib kannataja kohta. See viitab inimeste teadmatusele end ja omi õigusi kaitsta. Vägivaldne inimene peaks saama nõu ja abi oma käitumise kohta. Teave, mis situatsioonides ja miks ta ärritub ja agressiivselt käitub, annab võimaluse enda üle kontroll saavutada. Info ärritajate kohta on oluline ka partneri jaoks.

Laiemalt vaadeldes peaks alustama ennetusest, mille aluseks on teadvustamine. Inimesed peavad teadma, mida lähisuhtevägivald sisaldab ja milles see väljendub ning oskama ja julgema sellest välja tulla. Samuti tasub õppida abi paluma nii endale kui kaaskodanikele.

Missugune on vägivaldsuse ja suhtesõltuvuse seos?

Vägivald ja suhtesõltuvus on seotud. Suhtesõltuvuse peamine tunnus on ebaterve ehk tingimustel rajanev ja kontrolliv suhe, millest sõltujal on raske väljuda. Suhtesõltlasel on piiratud tingimused isiksuse arenguks, tegevuste piiratus iseseisvalt hakkama saada ning tal puudub vaba ruum iseendale, oma maailmale ja mõtetele.

Kokkuvõttes on vägivallatseja loonud kannatajast tema enda märkamata ohvri. Ohvri ümber on kui raam, milleta ta enam hakkama ei saa. Ta ei kujuta enda elu piiranguteta ette ja laseb sellel samamoodi jätkuda, sest suhtes, kus see raam puudub, võib ta end tunda üleliigsena.

Kas Eestis on tehtud uuringuid, kui palju esineb meestevastast vägivalda? Kas seda ongi protsentuaalselt vähem või ei tule juhtumid päevavalgele?

Seni ei ole uuritud meestevastast vägivalda, kus ründajaks on elukaaslane. Probleemiks on olnud uurimisteema tõstatamine ja sellest tulenevalt uuritava valimi kättesaadavus. Kas on olemas naisi, kes kasutavad oma partneri kallal vägivalda, ja kas tõesti on olemas mehi, kes on sellises suhtes ja seda taluvad? Kui jah, siis kas nad on nõus sellest rääkima?

Meestevastast vägivalda ei ole uuritud kasvõi sellepärast, et tagajärjed ei ole nii dramaatilised kui naistel. See tähendab, et uuringute fookus on olnud vale, fookuseks on olnud tagajärg. See, et tagajärg on olnud leebem, ei tähenda, et naised on toime pannud vähem kallaletunge.

Praegu tuginevad lähisuhtevägivalla valdkonna spetsialistid teiste riikide uuringutele, mis on teinud kindlaks, et vägivald ei eelda kindlat sugu. Kar ja O'Leary (2010) kajastasid tulemusi uuringust tüüpkogukonna kohta 453 noore paari näol. Tehes üle 200 uuringu, leidsid nad peaaegu identse sageduse kallaletungi toimepanekus (29 protsenti mehed ja 30 protsenti naised).

Uuringud, mis vaatlesid spetsiaalselt enesekaitset, leidsid, et naiste kallaletungidest osutus vaid väike protsent enesekaitseks. Kaheksast uuringust teemal, kes lõi esimesena, selgus, et 30–73 protsendil alustavad vägivallajuhtumeid naised. Ehk et kui naine ründab meest, suurendab ta ise tõenäosust olla ohver.

Kas mehed ei julge, ei oska või häbenevad rääkida?

Väide, et mehed ei julge või häbenevad sellest rääkida, on asjade loomulik käik. Tihti ei ole peale viinapudeli kellegagi rääkida, samuti ei taheta näida nõrga ja abituna. Endassetõmbumist ja allasurumist soodustavad väljakujunenud soorollid. Milline on tõeline mees ja millised on tema ehted – majad, autod jne).

Paljuski levivad seksistlikud stereotüübid: mehed on vägivaldsed, nad tahavad seksi, neil on raha, nad juhivad ja joovad. Sellistena on mehed ebaõiglaselt stigmatiseeritud. Nii on meestel lihtsam vägivaldne olla, sest selle on ühiskond talle omistanud. Seevastu naisel on eriti keeruline vägivaldsust tunnistada ja miks ta peakski, sest ta ei pruugi rääkida tõtt, sest nii naised lihtsalt ei käitu.

Meie tänapäeva dünaamilises kultuuris segunevad soorollid võrdõiguslikkusega. Mehed ei ole enam mehed ja naised ei ole enam naised, ega peagi olema. See mõte tekitab ühiskonnas kindlasti vastakaid mõtteid ja segadust. Võib julgelt väita, et meestel ei tohiks olla midagi võrdõiguslikkuse vastu, sest sel viisil saab mees naisega vastutust jagada.

Palju räägitakse meeste kuulumistest kõikvõimalikesse edetabelitesse – poliitikud, firmajuhid, teadlased jne. Keegi ei ole üles näidanud huvi uurida enamjaolt samuti mehi sisaldavat telje teist otsa – kodutud, alkohoolikud ja vangid.

Mehed hakkavad rääkima siis, kui neid usutakse, kui neid nende mõtetes ja muredes toetatakse.

Kuhu võiksid lähisuhtevägivalla all kannatavad mehed pöörduda?

Lähisuhtevägivalla all kannataja ei eelda, et ta on ohver. Meie lähtume seisukohast, et vägivalla käes kannatab ka vägivaldne ise, olles ohtlik ka iseendale. Lähisuhtevägivalla all kannatavate meeste jaoks teraapiat või muid teenuseid veel ei ole. Küll aga käib töö selles suunas. Et teada saada, mil määral mehed seda vajavad ja milles meeste kriisid seisnevad, kaardistatakse ühiskonnas toimuvat. Selle järgi saab luua teenuste ja spetsialistide rühma, kes selle valdkonnaga tegelema hakkavad.

Praegu viiakse Eesti mitmes linnas esmakordselt läbi rehabilitatsiooniprogrammi paarisuhtes vägivallatsenud meestele. Loodame, et projekt on edukas ja sellega jätkatakse ka tulevikus.

***

Vaata ka ManKind kampaania videoprojekti #ViolenceIsViolence, kus on ilmekalt näidatud, kui raske on sellises olukorras mehel oma probleemist rääkida. Videos astuvad üles kaks näitlejat, mees ja naine. Esimeses stseenis kannatab mehe vägivalla all naisterahvas ja üsna ruttu tulevad talle appi lähedal olevad inimesed, kes juhtunut pealt näevad. Kui aga olukord on vastupidine ja ohvriks on mees, teeb see lähedalseisjatele millegipärast palju nalja. Appi ei lähe keegi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles