Teod hoiduvad teravatest elamustest

Tigu

FOTO: SCANPIX

Meie mängime aias tigudega õhulennumängu. Neile meeldib väga rabarber, mis meil kasvab võsa lähedal vaarikate juures. Nii kui esimesed lehed on end vaid napilt kämblalaiuseks sirutanud, võib neil näha tigusid kükitamas.

Meile ei meeldi, et nad rabarberitel, aga samuti iirise lehtedel ronivad, sest need väikesed loomad jätavad endast maha palju suuri auke. Ei ole ilus vaadata ja taimedest on kahju. Hea veel, et nad ei näri – vähemalt mitte avalikult – hapusid mahlakaid rabarberi leherootse, mida meie sööme.

Kahju ilusast vohavast rabarberist, aga samuti hakkab tigudest hale. Võiks ju nad kokku koguda ja lömastada. Kuid meie korjame teod pihku ning lennutame kolme-nelja meetri kaugusele võssa kompostihunnikusse.

Õhulend paistab tigudele meeldivat. Igatahes on nii, et kui järgmisel hommikul minna rabarberipuhma juurde, on nad nii lehtede pealmistele kui ka alumistele külgedele tagasi roomanud. Nii käib see õhulennumäng meie aias kevadel, suvel ja isegi sügisel.

Raske koda seljas

Vahepeal tõmbavad tigude tähelepanu endale vaarikad, mis on veel kõrgemad kui rabarberid, aga ikka on mõni loom päris tippu roninud. Kuidas nad küll sellega hakkama saavad? Nad ju roomavad oma ühel ja ainsal jalal, endal raske koda seljas.

Märtsis ilmus «Eesti kojaga maismaatigude määraja» (pildil), mille on koostanud Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest ja Liina Remm. Eesti esimese trükis ilmunud tigudemääraja andmeil elab meie maal 85 liiki maismaatigusid, kellest 71 liiki kannab koda kaasas. Selle raamatu eesmärk on olla abiks nende väikeste loomade määramisel. Tore teada, et meie rabarberitega käivad maiustamas kiriteod.

Üks autoreist, Annelie Ehlvest, on koostanud Tartu keskkonnahariduse keskuses muu hulgas e-õppevahendi «Teod ja karbid õpetavad», mis lubab piiluda tigude aeglasesse, kuid huvitavasse ellu rohkem kui määraja.

Limarohke liikumine

Siinkohal on paslik tuua lagedale õppevahendist saadud teadmine, et tigudel ei ole varbaid, see-eest suudavad nad aga jala kaudu vett juua. Teod liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.

Tigude määraja esitlusel Eesti Looduseuurijate Seltsis mai algul pidas üks määraja autoreid, Liina Remm, ettekande. Ta tegi juttu ka tigude liikumisest, mis kulutab väga palju lima. «Peab küll märkima, et selle kulukuse vähendamiseks on üks nipp, mida nad oskavad kasutada. Nad nimelt n-ö hüppavad ja katkestavad sellega pideva limaraja,» selgitas ta.

Ühelt poolt aitab nipp lima kokku hoida, teisalt arvatakse, et teod püüavad sellega vähendada võimalust, et nende vaenlased nad üles leiavad. «Sellist katkendlikku joont on ilmselt tõesti tigusid otsivatel röövloomadel, näiteks jaanimardikavastsetel raskem jälitada kui pidevat. Pealegi saab sedasi vähendada kokkupuudet ebameeldivate pindadega.»

Tigudest ja nende limast – ka selle kasutamisest kosmeetilistel eesmärkidel –, samuti tigude kahjulikkusest ja kasulikkusest saab lugeda Liina Remmi artiklist, mis ilmub kavakohaselt Eesti Looduse augustinumbris.

Siinkohal tsiteeritud lausetes on märgitud ebameeldivaid pindu ja tigude vaenlasi. Neid märksõnu laiendas tigude tõrjumisest kõneldes Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna vanemteadur Luule Metspalu.

Mõnedki aia- ja põllupidajad on arvamusel, et teod elavad üle ka tuumapommi plahvatuse. Teaduslikult ei ole seda veel tõestatud. Nende elukate vastu soovitas Metspalu rakendada väheke leebemaid võtteid. «Kõige parem on ärakorjamine, muudkui tuleb korjata ja korjata,» ütles ta. «Aga peale selle on veel mõned võtted, mida tigude vastu kasutatakse.»

Kuna teo jalg on küllaltki õrn, saab inimene oma lemmiktaimi kaitstes muuta nende ümbruse tigudele valusasti ületatavaks. Teod hoiduvad seesugustest teravatest elamustest. Tuleb teha ring näiteks männiokastest.

Valusad ringid

«Okkad on teravad ja tigu ei saa nendest üle roomata,» lausus Metspalu. «Veel soovitatakse kasutada kuivatatud orasheina, mis on samuti väga terav. Võib ka munakoori katki teha ja neist ümber taime ringi maha panna. Munakoored on head sellegi poolest, et neist ladestub hiljem kaltsiumi mulda.»

Ka varemerohi on teole ebameeldiv, sest tal on karedad karvased lehed. Neid võib samuti korjata ja asetada ringina kaitstava taime ümber. «Mis ikka haiget teeb, selle peale ei ronita,» nentis ta.

Metspalu on tähele pannud, et on taimi, keda teod kõigest hoolimata soovivad süüa. Üks selliseid on hosta. «Teod lähevad päeval hosta lehtede alla varju,» sõnas ta. «Öösel nad ronivad välja ja hakkavad mõnusasti sööma pehmet hostalehte. Ja tagetesed ehk peiulilled – need süüakse ka ära.»

Üks viise tigusid aiast kokku koguda on panna isuäratavate taimede juurde lauajupikesi. Teod ronivad päeval nende alla peitu. Kui nad õhtul liikvele asuvad, võib nad korjata kokku ja ...

Siinkohal jääb õrnahingelistele lugejatele mõeldes kirjutamata, mida seejärel teha, et vähemalt need isendid enam iialgi tagasi ei tuleks. Aga igatahes, kui teod on surnud, võib nad viia kompostihunnikusse. Nende lubjakojad lähevad looduses kasulikku ringlusesse.

Eks ole ju poodidest saada ka mitmesuguseid pulbreid ja graanuleid. «On olemas tõesti, aga mina olen looduseinimene ja ma ei taha keemilisi asju aedadesse eriti soovitada,» ütles Metspalu.

Tigude invasioon

Veel veerand sajandit tagasi oli tigusid vähem kui praegu. Kiritigude invasioon algas paiguti umbes 25 aasta eest. Nüüd leidub neid igal pool hulganisti. «Ilmselt on mingi mikroorganism või keegi muu, kes tigusid enne hävitas ja nende paljunemist vaos hoidis, saanud lõuahaagi,» oletas Luule Metspalu.

Teadus, tule appi! Praegu ei tea Luule Metspalu aga kedagi, kes uurib Eestis tigude arvukust ja nende edukat paljunemist .

Vanemteadur Luule Metspalu soovitab

  Kuna tigude jalg on küllaltki õrn, siis saab inimene oma lemmiktaimi kaitstes muuta nende ümbruse tigudele valusasti ületatavaks, kasutades selleks näiteks männiokkaid või purustatud munakoori.  Niisugusest torkivast pinnasest teod hoiduvad.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles