E-poe kauba tagasisaatmise aeg lüheneb märgatavalt

Triin Ärm
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatus puudutab ka e-poode.
Muudatus puudutab ka e-poode. Foto: Panther Media/Scanpix

Kui seni sai e-poest ostetud kaubast loobuda, tehes 14 päeva jooksul taganemisavaldus ja ost kuu aja jooksul tagasi saata, siis alates 13. juunist lüheneb tagastamise aeg poole võrra.

«Sageli ei tagasta e-kauplejad tarbijatele lepingust taganemisel kauba saatmiskulusid ning nõue seda teha polnud seni seaduses ka väga selgelt kirjas,» rääkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna spetsialist Kadri Paul.

Ka on nüüd konkreetselt seadustega sätestatud, et lepingust taganemisel tuleb tarbijale tagastada ka kauba kättetoimetamisega seotud kulud.

Veel ühe e-poode puudutava muudatusena tõi Paul välja, et nüüd tuleb veebipoel teada anda ka sellest, kui kauba tagastamise võimalus puudub. Kui sidevahendi abil kaupa või teenust müüv ettevõtja ei ole pidanud kinni kohustusest enne lepingu sõlmimist klienti taganemisõigusest teavitada, võib tarbija nüüd varasema kolme kuu asemel lepingust taganeda lausa 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või lepingu sõlmimisest.

«Tihti nõuavad e-kauplejad, et tagastatav kaup peab olema avamata originaalpakendis, arvestamata sellega, et tarbijal on õigus ostetud kaubaga tutvuda,» selgitas Paul. Võlaõigusseadusesse tehtud muudatus lubab tarbijal e-poest ostetud kaubaga tutvuda samamoodi nagu jaekaupluses ehk riideid proovida võib, aga kohvimasinaga kohvi keeta mitte.

Kauba tagasisaatmise puhul maksab tarbijal tähele panna, et varasema 30 päeva asemel tuleb seda teha nüüd hiljemalt 14 päeva pärast taganemisavalduse esitamist. Kaupleja võib raha tagasimaksmisega viivitada, kui tellija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on seda teinud. Lisaks ei ole enam lubatud kaupa pärast kasutamist tagasi saata.

Samas leidub seaduses muudatusi, mis teevad veebipoodidest tellijate elu keerulisemaks. Näiteks ei võinud seni kauba tagasisaatmisel olla tarbija makstav postikulu üle kümne euro, kuid nüüd see ülempiir kaob. Seejuures tasub siiski meeles pidada, et tagastamiskulude eest tuleb maksta tellijal vaid siis, kui kauplus on sellest enne lepingu sõlmimist teada andnud.

Kui varem piisas lepingust taganemise tähtaja järgimiseks kauba tagasisaatmisest, siis nüüd tuleb tarbijal ettevõtjale esitada tingimata ka taganemisavaldus, mis varem oli küll võimalik, kuid mitte kohustuslik.

Kõiki tarbijalepinguid puudutav muudatus on see, et ettevõtja peab hakkama potentsiaalsele kliendile kauba või teenuse kohta jagama enne lepingu sõlmimist rohkem infot. «Muudatus on vajalik, et suurendada tarbijate teadlikkust sellest, mida nad ostavad,» rääkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna spetsialist Kadri Paul.

Lisaks ei või ettevõtja enam võtta lisatasu selle eest, kui tarbija helistab seoses sõlmitud lepinguga ettevõtjale viimase nimetatud telefonil. Ära kaob ka ettevõtja võimalus saada kasu mingi maksevahendi kasutamise pealt. Näiteks kui varem võis ettevõtja küsida lisaraha selle eest, kui klient tahtis tasuda sularahas, mitte pangakaardiga, või vastupidi, siis nüüd ei tohi kaupleja küsida seda rohkem, kui kaupleja ise tegelikult selle teenuse eest maksma peab.

Telefonimüügiski toimub muutusi. Kui keegi helistab tarbijale, ei kehti enam pelgalt suusõnaline nõusolek. Kaupleja peab saatma info püsival andmekandjal, millele on võimalik anda kirjalikku tagasisidet. Selleks võib olla näiteks e-kiri. Tarbija peab saatma müüjale kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on nõus lepingu sõlmimisega.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles