iDeal kampaania

Eilne rahe võis aiapidajate saaki kahjustada

Eile sadas mitmel pool Eestis lund ja rahet.

FOTO: Ants Liigus

Eile sadas mitmel pool Eestis lund ja rahet, mis küll paljudele eksootiline ja põnev tundus, kuid mis siin-seal aiapidajatele ka parajalt peavalu valmistas - lumine ilm kahjustas eelkõige õrnemaid taimi.

«Eilne lumi ja rahe võis kahjustada just õrnemaid taimi, nagu näiteks kõrvitsat, peenrakurki ja teisi selliseid soojalembelisi suuremate õrnemate lehtedega taimi,» märkis Grüne Fee agronoom Eneli Feldmann. Samuti ei meeldinud talvine ilm sugugi eksootilisematele taimedele.

«Esiteks kindlasti kasv pidurdub, teiseks rahe juba n-ö mehhaaniliselt lõhub lehti,» selgitas asjatundja.

Feldmanni sõnul võiks pisut oodata kuni vigastatud taimed kosuvad ja anda neile siis vees lahustuvat kastmisväetist. Selles on piisavalt fosforit ja kaaliumit, mis juurte, õite ja viljade arengut soodustab.

Kuna ilmateade lubab edaspidigi jahedaid ja vihmaseid ilmu, ning välistatud pole ka lumi või rahe, siis soovitas Feldmann õrnad taimed katta kattelooriga. «Katteloori all võiks olla toestus, näiteks tugirõngad, et see püsiks natuke kõrgemal, nii kaitseb see kõva vihma ja rahe korral paremini,» soovitas ta.

Korraliku sahmaka lund või rahet sai eile pärastlõunal kaela pigem idapoolne Eesti. «Meil siin Sakus tuli küll lund, kuid üsna vaikselt ja lühikese aja jooksul. Raheterad ei olnud suured ja seega minu arvates see suurt kahju taimedele ei teinud,» märkis Eesti maaviljeluse instituudi taimekasvatuse osakonna vanemteadur Malle Järvan.

Öökülmad

Ent öökülma kartuses pani ta päeval taimedele, nii ubadele kui paprikale, katteloori peale. «Loodan, et inimesed ikka seda öökülma hoiatust arvestasid ja õrnemad taimed kinni katsid,» sõnas Järvan.

Sakus vähemalt siiski öökülma ei tulnud. «Käisin veel poole nelja ajal öösel vaatamas. Õnneks olid vahepeal tekkinud pilved ja see päästis ära.»

Feldmann lisas, et mitmel pool Eestis siiski öökülma oht on, ja see võib liiga teha paljudele taimedele, eriti ohustatud on väga tundlikud basiilikud ja teised ürdid, mis väljas kasvavad.

«Sama lugu on kasvuhoones tomatite viljumisega. Praegu on just tomatite õitsemise aeg, kuid sellise jahedaga ei pruugi nad viljuda,» nentis ta.

Igal juhul soovitavad asjatundjad praeguste jahedate ilmadega õrnemad taimed kattelooriga katta.

Mesitarud lumes

Metsamesinik Ülo Põhja-Kõrvemaalt saatis Postimehele pildi mesitarudest lumesajus. Juunikuine lumi Ülo hinnangul aga mesilastele suurt kahju ei teinud. «Mesilane suudab teatud aja jooksul ellu jääda isegi paarikraadises soojuses, seda temperatuuri kannatab ta siiski üsna lühikest aega,» lausus ta.

«Eilse lumesaju eel langes termomeetri näit üsna kiiresti, saju alates veel tempokamalt ja miinimumiks jäi 3,3 kraadi õhus. Nektarit andvad taimed on aga valdavalt madalamal, seega võib oletada, et need hulljulged mesilased, kes enne rajuilma korjele olid läinud, sinna igaveseks ka jäid,» rääkis Ülo, kes samas kahtles, et kadu häirivalt suureks osutus.

Foto: Metsamesinik Ülo

Tema sõnul suurem osa suviseid korjetaimi alla 20 soojakraadi märkimisväärselt nektarit ei erita. «Mesilane on piisavalt tark putukas, et kui midagi väljast võtta ei ole, siis ta niisama ringi ei lenda ka,» lausus ta.

«Pealegi tunnetavad mesilased saju algust ette, kiirustades massiliselt kaitsvasse tarru tagasi. See avaldub eriti efektselt soojal suvepäeval enne äikest, kui vahetult enne vihma mesilased tuhandete kaupa lennuavast sisse tormavad, justkui siseneks sülem tarru,» lisas Ülo.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles