Lugejatele olid pinnuks silmas valel pool teed kõndivad inimesed, teatrisse veetud röökivad põngerjad ja südamerahus vahekäigu-äärsel pingil lösutajad.
Loe, millistest kirjutamata reeglitest võiks kinni pidada
18. juuni 2014, 17:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jalakäijad võiksid järgida paremal pool kõndimise reeglit, no nagu autodki. Närvidele käib, kui ise kõnnid loogilisel poolel ja siis keegi tuleb vastu ja hakkab hüplema siia või sinna ja siis peab temaga keset tänavat tangot tantsima, et teineteisest mööda pääseks. Ka selja tagant kiiremad tulijad võiks mööduda vasakult poolt. Ja kui vastutulijal on hirmus suur kott käe otsas, siis võiks vähemalt selleks hetkeks, kui teineteisest möödutakse, võtta see kott paremasse kätte, et ei tonksaks sellega vastutulevat jalakäijat,» toodi näiteks.
Mõne lugeja paneb pead vangutama, kuidas vanemad ei taipa, et teatrisse ei maksa jõmpsikaid kaasa võtta.
«Isegi Draamateatrisse veetakse oma titt kaasa, kellele loomulikult ei paku pinget kaks ja pool tunditäiskasvanutele mõeldud etendus. Teistel tema ees-taga-kõrval istuvatel külastajatel jäi lihtsalt näitlejate tekst kuulmata. Leian, et kui olen ostnud suht kalli pileti, siis on mul õigus ka selle eest täiega osa saada laval toimuvast, mitte olla sunnitud kellegi lapse kräunumist kuulama,» leiab lugeja.
Kommentaaride põhjal tundus, et eestlastel on ka bussiga sõitmisel veel arenguruumi.
«Bussis võiks küsida: «kas tohib mööda?» või «kas väljute?», mitte tuimalt nohisedes pressima ja läbi murdma hakata. Ja kassapoolne inimene paneb vahepulga enda kaupade järele lindile!! Miks? Paljudes kohtades on vaid üks pulk ja selle tõstab kassapidaja enda kõrvale. Tagumine inimene peaks siis eelpool seisjast mööda trügima, et see kätte saada,» kurtis nördinud lugeja.
Ühissõidukis leiti veel murekohti. «Bussis võiksid inimesed ka teistele istumiseks ruumi teha, mitte et istuvad vahekäigu ääres, ja aknaalune koht on tühi. Kas teised inimesed peaksid üle nende ronima, et istuma saada?» uurib lugeja.
Ka poejärjekorras ihkaks inimesed veidi rohkem hingamisruumi. «See, kui keegi seisab järjekorra viimasest inimesest niipalju tagapool, et seal on õhuvahe, ei tähenda, et ta hoiab kohta suvalisele võõrale vaheletrügimiseks. See tähendab, et tegemist on inimesega, kellele ei meeldi teistele selga ronida, kuna järjekorra liikumise kiirus ei sõltu sellest, kui tihedalt sa eelseisja kandadele litsud, vaid sellest, kui kiiresti kassapidaja ennast liigutab ja käruga enda ees seisjale selga hõõrumine ei ole tegelikult ka nende poolt väga hinnatud, kes selle käru endale selga saavad,» selgitas inimene.
Mõne lugeja arvates peaks iseliikuval trepil sõitmiseks lausa reeglid kirja panema. «Eskalaatorite juurde tuleks paigaldada kasutusjuhendid. Trepp, mis siis, et liikuv, on ikkagi kõndimiseks mitte, et inimesed laialt mölutavad ja lihtsalt «sõidavad». Võtku siis vähemalt ühte serva koomale, et tervete jalgadega inimesed saaks mööda minna,» kurtis üks lugeja.
Sama probleem otsa on koperdanud mõned teisedki. «Elevaatoril sõites võiksid seisjad olla ühel pool (paremal) ääres, mitte võtta enda alla terve liikuva trepi laiuse. Nii saavad inimesed, kes soovivad kiiremini üles liikuda, neist mööduda. Saan aru, et Eestis pole see komme väga levinud, kuid võiks selle poole püüelda,» tõdes uuendus ihkav lugeja.
Inimesi häiris ka matslus. «Täis suuga ei räägita. Ei kodus ega külas olles! Kui su suu on toitu täis ja püüad samal ajal midagi rääkida, ei saada esiteks sinu jutust aru ning teiseks pritsivad poolnäritud toiduosakesed suust välja ja kolmandaks võib juhtuda, et toiduosakesed satuvad hingetorusse ja sa võid lämbuda,» arvas üleskutset kommenteerinud inimene.
Väga ebaviisakaks peeti ka mänguväljakutel mugimist. «Laste mänguväljakul oleks mõistlikum mitte lastele süüa anda. Nende lapsevanemate jaoks, kelle lapsel on kõht tegelikult täis ja kelle lapsed on veel nii väiksed, et neile ei saa selgeks teha, et pole viisakas käsi pikal, võõra inimese jäätist nõuda. Eriti kui oled juba mao head ja paremat täis puukinud, on see üsna tüütu. Mänguväljak on mängimiseks, söötke palun oma tittesid kuskil suvalisel pargipingil või kodus või mänguväljakust eemal vankris,» tõi lugeja näiteks.