Uuring: stress võib põhjustada lühiajalist mälukaotust

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stressis inimene ärritub kergesti.
Stressis inimene ärritub kergesti. Foto: www.kaalustalla.ee

Ajakiri Journal of Neuroscience avaldas teadusuuringu analüüsi, millest selgub, et stress võib olla seotud vanemaealiste lühiajalise mälukaotusega.

Vananedes võivad inimesed läbi elada erinevas raskusastmes kognitiivseid häireid. Uuringu läbiviijad Iowa ülikoolist püüdsid selgitada, kuidas stressisolek võib mõjutada mälu kvaliteeti, vahendab Fox News.

Uuringus mõõdeti vanemaealiste rottide stressihormooni kortikosterooni tasemeid ning saadud tulemused kõrvutati noorte isendite omadega.

Rottide kortikosteroon on võrreldav inimeste stressi põhjustava hormooniga kortisol.

Uurijad analüüsisid ka rottide prefrontaalset ajukoort - piirkonda, mis on seoses lühiajalise mäluga. Selgus, et vanematel kõrge kortikosterooni tasemega rottidel esines preforntaalses ajukoores paiknevate rakkude vahel vähem ühendusi kui nende eakaaslastel, kelle stressihormooni tase oli madalam.

Noorte rottide puhul rakuühendused stressist häiritud polnud.

«Vanematel loomadel, kelle stressihormoonide tase veres on kõrge, on ajukoor bioloogiliselt vanem kui väiksemate stressinäitajatega loomadel,» selgitas Stanfordi ülikooli professor Robert Sapolsky. «Seega järeldasime, et stress võib olla teerajaja vananemisele selles ajupiirkonnas.»

Vanemad ja kõrge stressihormooni tasemega loomad läbisid kehvemini testi, mille käigus tuli labürindist üles leida toit. Eakaaslased, kelle tervis stressihormooni poolt nii räsitud polnud, said ülesandega tunduvalt paremini hakkama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles