Kasutatud auto registreerimine võib võtta aega kuni 30 päeva

Kasutatud autode müügiplats Kadaka teel.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Pärast kasutatud autode turu korrastamist kontrollitakse Tallinnas Kadaka autoturu piirkonnas, Tartus Raadi kasutatud autode müügipiirkonnas ja Nemm Autokeskuses müüdavaid sõidukeid enne registreerimist senisest põhjalikumalt, mistõttu võib nende registreerimine võtta aega kuni 30 päeva.

Maksu- ja tolliamet tuvastab koostöös tarbijakaitseameti, maanteeameti ning politsei- ja piirivalveametiga mai lõpus ja juuni alguses läbi viidud kontrollide käigus silma jäänud sõidukite dokumentide ehtsust ja kas need kajastavad tegelikke toimunud tehinguid ja asjaolusid.

«Näiteks Kadaka tee piirkonnas ülesmärgitud autodest on maanteeamet maksu- ja tolliametile edastanud tagasiside andmiseks 53 sõiduki dokumendid ja neist vaid 9 puhul ei esinenud mingisuguseid probleeme ega viiteid dokumentide võltsimisele. Kõige tavapärasemad rikkumised on fiktiivne komisjonimüük ja valeandmeid sisaldavad soetusdokumendid,» selgitas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivresident Siim Tamm.

Nemm Autokeskuses tegutsevatest äriühingutest OÜd Hektor, Nemm Auto, Respektum, Wiseman, Alvare, Autoland ja Balti Autogrupp likvideerisid kontrollide käigus tuvastatud puudused ning nende müüdavate, kontrollimisel üles märgitud sõidukitega registreerimisel enam viivitust ei teki.

Tähelepanu on sellel, kas lepingutel on tegelikud müüjad ja ostjad, kas hinnad vastavad tõele, kas käibemaksureegleid on õigesti rakendatud. Selleks võetakse ühendust ka välisriigis asuva müüjaga, et tuvastada kogu tehingute ahel. Lepingutel olevad isikud peavad olema tuvastatavad.
Näiteks ei ole ameti jaoks soetust tõendav dokument tüüppõhjal koostatud leping, mille kohaselt on sõiduki müünud eraisik, kelle kohta on ainus identifitseeriv lisainfo Berliini supermarketi aadress. «Kusjuures täpselt samade andmetega lepinguid on ette tulnud mitmeid,» rääkis Tamm.

«Kui maksu- ja tolliamet tuvastab dokumentide võltsimise, siis teavitame sellest maanteeametit, kes teeb omakorda kuriteoteate politsei- ja piirivalveametile. See, kas sõiduk lõpuks saab registrisse või mitte, sõltub juba konkreetsetest asjaoludest,» selgitas Tamm.
Maanteeamet on 2014. aasta jooksul teinud politseile 8 sellist avaldust ning kokku 10 sõiduki registreerimisest on üldse keeldutud.

Siit ka soovitus välisriigist auto ostjatele: kui autot müüb füüsiline isik, siis kindlasti paluge ostu-müügi lepingule kanda ka müüja isikukood ja tema dokumendi number. Seejuures tuleks veenduda, et müüja ikka enda dokumendi esitab.

«Alati tuleks kindluse mõttes eelistada sõidukeid, mis on juba Eesti registris või läbinud siin vähemalt registreerimiseelse ülevaatuse, sest kõige halvemal juhul tuleb probleemse sõiduki registreerimiseks päris palju vaeva näha,» hoiatas tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

Turetski lisas, et vastutustundlik automüüja annab märkega auto puhul tarbijale enne ostu-müügilepingu sõlmimist teada, et sellise auto registreerimisel võib tekkida kuni kuuajane ooteaeg. «See on vajalik, et viivitus auto ostu-müügi vormistamisel ei tuleks tarbijale ootamatult,» lausus ta.

Selle aasta esimese viie kuuga on maksu- ja tolliamet kontrollinud 3051 kuni viie aasta vanuse auto dokumentide korrektsust ja maksude tasumise õigsust.

Suuremaid ja väiksemaid probleeme esines neist kolmandikul. Suurima maksuriskiga tehingute eest on tasutud käibemaksu laekumise tagamiseks 420 000 eurot. Kogu sõidukite sektorist on aasta esimese 5 kuuga laekunud 24 protsenti rohkem käibemaksu, kui eelmisel aastal samal ajal. Seejuures on sõidukite esmaregistreerimiste arv samal perioodil olnud 3 protsenti väiksem kui aasta tagasi.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles