Täna Postimehes: söögikoha lastesõbralikkus algab suhtumisest

Vaid vähestes söögikohtades on pered oodatud.

FOTO: SCANPIX

Eesti kõige lastesõbralikuma söögikoha valimine tekitas elevust mitte ainult lastevanemates.

«Väga hea, tänu sellele nimekirjale saan ma lõpuks teada, kuhu mitte sööma minna, sest seal on karjuvad tited,» kiitis üks kommentaator ettevõtmist.

Kuigi üle Eesti soovitati  60 eri söögikohta, tõdesid paljud lugejad, et  tegelikult on lastesõbralikke kohti väga vähe.

«See, et ettekandja ulatab paki paberit ning hunniku nürisid (99 protsendil juhtudest) pliiatseid, ei ole lastesõbralikkus,» oli lugeja Kristiina Kuiv oma hinnangus konkreetne. Tema kogemus näitab, et väikelapsed  söövad kas kõike või mitte midagi.«Iial ei või teada - vahel läheb peale sushi ja sinimerekarbid, vahel isegi pitsast  ei hoolita. Seega söök on lastesõbralikkusel (nii väikeste puhul) teisejärguline ja kuni nad lugeda ei oska, siis friikaid ja viinereid menüüs lihtsalt ei eksisteeri,» kirjutas ta.

Paljud söögikohti soovitanud vanemad tunnistasid, et lastesõbralikkus ei alga menüüst ja mänguasjade rohkusest, vaid hoopis  suhtumine lapsesse. «Kui teenindaja märkab last, tervitab teda ja oskab ilma küsimata tuua toasooja (mitte jääkuubikutega) mahla, siis see on meie söögikohtade juures juba suur pluss,» märkis Kristiina, kes oma nime leheveergudel näha ei soovinud. Teda häirib Eesti söögikohtade puhul kõige enam lastemenüü ühekülgsus (ikka need viinerid ja friikartulid)  ja räämas lastenurgad, kuhu last ei taha lubadagi. «Kõik mänguasjad on katkised, mustad, pliiatsid on teritamata või puudub joonistuspaber jne,» kirjutas Kristiina.

Milline söögikoht tunnistati lugejate poolt Eesti kõige lapsesõbralikumaks, loe tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles