Täna Postimehes: jahid ja kaatrid jõuavad keskklassi käeulatusse

Sass Henno oma jahil Admiraliteedi basseini jahisadamas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Väikelaevaomanike hulk on vähem kui kümne aastaga pea kahekordistunud. Kirjanik ja reklaamiettevõtja Sass Henno muretses endale mõne aasta eest 5500 euro eest 1979. aastal ehitatud jahi Maxi 77, tegu on Rootsi perepurjekaga.

Jahti mahub magama viis inimest, sellel on nii tualett kui kööginurk. See on Hennol juba teine jaht – 2008. aastal ostis ta endale Inglismaal toodetud jahi, aga see jäi väikseks. «Sellega ma õppisin purjetama,» räägib Henno. «Esimene jaht maksis vist Kuldses Börsis 80 000 krooni, aga kauplesin 50 000 krooni peale.»

«Tegelikult saab natuke tööd vajava jahi kätte ka 2500 euroga,» lisab ta. «Üsna mõistliku hinnaga leiab Väinamerele ja Rootsi-Soome sõitudeks sobilikke aluseid.»

Päris krõbedad summad tulevad aga mängu siis, kui küsin Hennolt jahi hooldamise ja hoiustamise kohta. Tema jaht seisab Tallinna vanasadamas ja kuus kuud navigatsioonihooaega läheb maksma üle 800 euro. Sellele lisaks kulub kokku 60 euro ringis purjeka sisse-välja tõstmisele, talveplatsi rendile sadamas lisaks veel 100-150 eurot kuus. Kokku maksab paadi hoiustamine ja sadamakoht Henno arvutuste kohaselt 1500-1600 eurot aastas.

Eesti Meedia kontserni kuuluva ettevõtte Ühinenud Ajalehed nõukogu liige Margus Mets on Hennost kordi staažikam merekaru. Ka tema vaated on risti vastupidised – kui ostad jahi või kaatri, siis kümme korda mõõda, üks kord lõika.

Metsale meeldib seilata välismaal rendijahtidega, Eestis liigub ta aga isikliku merekaatriga puhtpraktilisel põhjusel – mehel on väikesaarel suvekodu. «Merekaater pole jahiga võrreldes nii stabiilne ega tormikindel,» räägib ta. «Autot ja mootorratast ei saa omavahel võrrelda. Selge see, et kaater on kiirem.»

Merekaatri kütusekulu on üsna kolossaalne. «Meremiil on 1,8 kilomeetrit ja minul on keskmise suurusega kaater, mis võtab 2 liitrit diislikütust meremiili kohta,» ütleb Mets.

Kõige kallim hoiustamisviis kaatritele ja jahtidele on hoida neid siseoludes soojades ellingutes, kus on talvel vähemalt pluss viis kraadi. «Enamus hoiab oma jahte siiski kai peal,» räägib Mets. «Väiksemaid kaatreid saab panna ka koduõue või garaaži.»

Uus kümne meetri pikkune Bavaria jaht maksab Metsa sõnul 100 000 eurot, sellal kui väiksema kaatri ostab 50 000 euroga. «50 000 eurone auto on väga kallis auto, sellal kui sama hinnaga kaater on väga kasin kaater,» ütleb ta. Samas maksab 10 meetri pikkune uus jaht 100 000 eurot, aga sama pikk kaater paarsada tuhat eurot.

Metsa sõnul saab ka auto kätte tuhande euroga, aga tema ei soovita osta kellelgi väga odavat vana jahti. «See on väga suur õnn, kui sul esimese hooaja käigus midagi ei juhtu,» lausub ta. «Mina välistaksin üldse sellises hinnaklassis jahtide ostmise. Ohutu ja sõidetava kasutatud jahi hindasid tuleks vaadata 20 000 eurost ülespoole.»

Miks isiklik meresõiduk eesti inimestele nii tähtsaks on saanud ning mida arvab kasvavast väikelaevavaimustusest politsei- ja piirivalveamet, loe reedel Postimehest või Postimees Plussist!

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles