Tenno talu kolm põlvkonda perenaisi

FOTO: Toomas Tuul

Põhjarannikul asuva Rutja küla Tenno talu saja-aastasest elamust ja seda ümbritsevast liigirohkest iluaiast tasub igal kodukujundajal mõõtu võtta.

Aastal 1909 valminud elamu ümbruse kujundamise ja korrastamisega tegi algust toonane peremees Gustav. Kui tema poeg Valdek nooriku Signe majja tõi, ümbritsesid seda taadi istutatud tammed, lehised ja seedrid. Nüüdseks 89-aastane Signe omakorda pani kuus kümnendit tagasi aluse praegusele iluaiale ning tema tööd jätkavad tütar Elna Kaasik (56) ja tütretütar Maali Roomet (24), kes on läbinud Eesti Maaülikooli (EMÜ) maastikukujunduse bakalaureuseõppe.

«Vanasti ehitati hooned ikka veeauku, sest ega põldu raatsitud raisata, ja seepärast on meie pere teinud tohutult kuivendustöid,» räägib «keskmine perenaine» Elna. «Kui ma laps olin, palistasid toonase sümmeetrilise plaani järgi rajatud aia ühest otsast teise kulgevaid teeradu priimulad, nartsissid, floksid ja teised taluaedade püsikud. Teed olid liivatatud ja seetõttu pidi neid pidevalt rohima. Mõni aeg hiljem hakkasime aeda ümber kujundama ja kivisillutisi rajama. Paar suve tagasi võttis Maali, kes siis õppis Räpinas maastikuehitust, vana tee üles, tegi korraliku aluse ja seadis kivid uuesti paika.»

Näiline juhuslikkus

Tenno õues ringi jalutades jääb esmalt mulje, et puud, põõsad ja lilled on omasoodu kasvama hakanud, tegelikult aga on kõigi asukoht hoolikalt valitud. Ikka selleks, et igast suunast – nii värava kui ka ukse poolt – avaneksid meeleolukad vaated.

Õueala on laienenud metsa alla, kus viirpuud, punased sarapuud, erinevad pihlakad, enelad, elupuud ja põlised männid koos hingavad. Keset õue kasvav kuldvihm on tänavu eriti uhketes õites.

Aiakujunduse muudavad kordumatuks arvukad kivid. Osa neist on kuivendustööde käigus maast välja tulnud, osa majaehitamisest üle jäänud ja sada aastat oma etteastet ootama pidanud, osa kusagilt kohale veetud… Aga perenaiste sõnul jääb kive ikka veel puudu.

Rannakivide vahel kasvavad rannamaastikutaimed, põllukive ümbritsevad sellised, millel lopsakamad lehed ja õied. Endist kraavi täitvas nn looduslikus peenras on mikrobiootade ja kuukresside vahele istutatud päevaliiliaid, iiriseid ja enelaid.

Sel suvel on naistel plaanis piknikuplatsile kivipõrand teha ja tallide-lautade äärde lilli istutada. Tulevikus plaanib Elna sisustada kõrvalhoonetesse kangakudumisstuudio ja galerii, kus lisaks tema vaipadele ja Maali maalidele eksponeeritakse vanu põlluharimis- ja kalapüügiriistu.

Töö ja vile vaheldumisi

«Kunagi peab talu, mis seni ainult raha võtab, hakkama ka tulu teenima,» ütleb Elna, kelle kujutluses saab mõne aasta pärast Tenno talustuudios puhkaja kangastelgedel vaibakudumist õppida, maalida või metsas saunavihtu teha. Esimene tuba sai enne jaanipäeva valmis.

«Sügisel mõtlesin, et vajan laoruumi, aga kui põrand ja laiadest plankudest vahelagi valmis, siis tundus, et labidakuuri asemel tuleb galerii,» räägib tekstiilikunstnik, kelle lemmiktööriistad talus on kirves, saag ja höövel.

Uhiuue galerii servamata kuuselaudadega üle löödud ja linaõliga viimistletud sein on kui kunstiteos. Mõttes mõlgub esimene näitus, aga mida ema ja tütar seal välja panevad, pole veel teada. Kuna talu kraaviperved ja karjamaad ootavad niitmist, pole kummalgi aega uusi taieseid luua.

Moodsalt põimitud vana ja uus

Kaasikute saja-aastast elamut on mitu korda põhjalikult remonditud. 70ndatel ehitas Elna isa Valdek talle pööningule toad ja mõnikümmend aastat hiljem alustas tütar ümberehitusega. Siis said maja eeskoda ja pööningukorrus uueks.

Elamu kõige romantilisem ja vanaaegsem ruum on vanaisa Gustavi valmistatud mööbliga sisustatud veranda, kus säilinud algupärased tillukeste ruutudega aknad. Vanaperenaise Signe sõnul võib suvetuba näha juba 20ndate tehtud fotodel – toona majutati talus suvitajaid.

Tenno elumajas on väga kenasti eksponeeritud eri ajastuid. Näiteks esikus on avatud tükike palkseina ja katusealuses 70ndatele iseloomulikku laudseina. Elutuba on sisustatud 80ndate stiilis, mullu siit ilmast lahkunud Valdeku töötoas hakkavad silma 30ndate kirjutuslaud ja tool. Köögis on alles hoitud vana puupliit ja 90ndate mööbel, 21. sajandit näitab aga punane kummut, mis valmis Elna kavandi järgi Pärnu firmas Akko Wood.

Kõige rohkem uuendusi on tehtud pööningukorrusel, kus asub Elna ja Maali ateljee. Uued aknad annavad töötuppa palju valgust, kõige tähtsam objekt on siin aga kahele poole avanevate klaasustega kamin.

«Mulle on tuli väga oluline – olen Skorpion ja tulikukk. Loomult maksimalist ja kirglik, samas aga vajan rahu ja vaikust ning armastan siin diivanil pikutades tuld vaadata,» räägib Elna, kes on kavandanud kogu sisustuse, välja arvatud 90ndatel tellitud kontorikapid. Servamata kaselauast inspireeritud valguslahendus võlub lihtsusega.

Tenno talus on kasutusel nii vanaema Signe kootud kui ka ema Elna kavandatud-kootud kardinad ja rulood, voodikatted, laudlinad ja põrandavaibad. Oma kodus on kõige parem nende vastupidavust katsetada. Praegu tütre magamistoa põrandat katva vaiba kudus ta kalavõrkudest kolmanda kursuse tudengina 32 aastat tagasi, see on sestpeale pidevalt maas olnud, aga ikka nägus. Kaminaesise, mõlemalt poolt vaadeldava lakoonilise kujundusega ja jala all väga mõnusa vaiba kaksikut saab näha eile Tallinna Kunstihoones avatud näitusel «ornaMENTAALNE».

«Kui ilm vähegi lubab, müttan maal kevadest sügiseni õuetöid teha, eriti meeldib mulle vikatiga niita ja võsa raiuda. Linnas aga istun kangaspuude taga,» mainib Elna, kes tulevikus plaanibki ateljee maale kolida.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles