Kasvuhoone blogi: uhked sinised servad

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teibitud servad.
Teibitud servad. Foto: Erakogu

Harjumaal elava Riste suvekodu õuele kerkis tänavu uus kasvuhoone, mille ehitamisest oli mais juttu ka Tarbija24 veergudel. Kuidas aga sobib uusehitis taimedele ja kui hästi need algaja aedniku käe alla saaki annavad, kirjutab algaja aednik suve jooksul Tarbija24 peetavas blogis.

Nädal tagasi teipisin lõpuks ära oma kasvuhoone polükarbonaatplaatide lahtised servad, et igasugused elukad ei saaks endale sinna pesa teha. Teadjamad sõbrad ja tuttavad hoiatasid kohe, et kui neid ääri üle ei teibi, siis koguneb lahtistesse kärgedesse mustust ja putukaid ning tekib kondensaat, mis põhjustab hallitust. Ühesõnaga, kogu maja kasvab vetikaid täis, muutub roheliseks ja hirmuäratavaks!

Sellise koleda perspektiiviga silmitsi seistes tellisin kiiresti e-poest endale ühe rulli ehk 33 meetrit teipi ja hakkasin tööle. Niisugune tegevus ei olnud aga üldse mugav, sest kasvuhoone plaadid on löödud puitkarkassi külge ja päris keeruline oli sättida teipi nii, et selle mõlemad servad polükarbonaadile kleepuksid.

Teip ise kujutab endast kahe sentimeetri laiust riideriba (millegipärast sinist värvi), mille mõlemad servad on kleepainega kaetud, aga keskele jääb ilma liimita väikeste aukudega riba, mis peab asetuma polükarbonaatplaadi servale, võimaldades plaadil seestpoolt hingata.

Mõnes kohas – näiteks uksel ja õhuakendel - mul õigesti teipida ei õnnestunudki, nõnda kinnituvad teibi servad seal nüüd puidule ja tundub, et kuigi pikalt see nõnda ei püsi, juba praegu on teip mõnest kohast lahti. Arvatavasti tuleb mingil hetkel riideteipi kileteibiga toetada.

Igal juhul tundub praegu, et olen teinud kõik endast oleneva, et mu kasvuhoone kena püsiks, aga eks paari aasta pärast ole näha, milline tulemus on.

Kasvuhoonetaimede kohta niipalju, et ilmselt tuleb lähemal ajal rohkem süveneda väetamise teemasse, sest seni olen neid turgutanud vaid nõgesevirtsa lahuse ja vermikomposti vedelväetisega. ’Betaluxi‘ taimede lehed värvusid seepeale kergelt kollasekirjuks ja ’Tolstoi‘ ülemised lehed tõmbasid justkui küüru selga. Arvan, et mingit ainet on vist liiga palju saanud ja midagi on nagu vähevõitu. Tomatite väetusõpetus oleks suureks abiks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles