Asjatundja soovitab: kuidas rahvariideid puhastada

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti rahvariided.
Eesti rahvariided. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nüüd, kui suur rahvapidu läbi on, tuleb pidulistel hoolsalt oma rahvariided üle vaadata - nende puhastamine ja hooldamine nõuab omajagu aega ja teadmisi.

Kodukäsitöö OÜ rahvarõiva konsultant Silja Nõu sõnul peaks rahvariideseeliku viima keemilisse puhastusse, tanu ja käised aga ise käsitsi puhtaks pesema.

«Rahvariideseelikut ei tohiks mitte mingil juhul pesta,» toonitas Nõu. «Kunagi ei tea, mis materjalist on lõimed, mismoodi näiteks villane ja puuvillane pesus kokku tõmbab.»

Kui seelik on lihtsalt tolmune, sobib selle puhastamiseks kuiv keemiline puhastus. «Pulberpuhastus teeb seeliku tolmust puhtaks, muudab värvi värskeks, kuid plekke ei eemalda,» märkis Nõu.

Seeliku allääre ehk toodi peab aga iga perenaine ise seeliku küljest lahti harutama, puhtaks pesema, kuivatama, triikima ja seeliku külge tagasi õmblema.

«Ilus seeliku toot näitab seda, kui puhas ja korralik naine on,» teadis Nõu rääkida. Vanasti oli toot tavaliselt valget värvi, kuid nüüd kasutatakse rohkem pleegitamata linast, tänu millele pole seda ilmtingimata vaja iga kasutuskorra järel pesta.

Seelikult toidupleki eemaldamiseks sobib Nõu kinnitusel nõudepesuvahend Fairy või sapiseebi vaht. Ettevaatlikult tuleb hõõruda vaid plekilist kohta. Puhastamise ajal tuleb seelik panna millegi peale, mis vett endasse imab, hästi sobib selleks vahtkumm.

Raskemad plekid

Nõu meenutas, et eelmise lastepeo ajal oli laulukaare katus just tõrvatud ja hakkas soojaga ilmaga läbi tilkuma. «Puhastasime siis seelikuid ja särke rahvarõiva kiirabi kabinetis imevahendiga Super 10, mis kenasti plekid eemaldas,» meenutas Nõu, kelle sõnul aitab see vahend ka raskemate, näiteks õliplekkide puhul.

Pesumasinas ei soovita Nõu pesta ka villaste lõngadega tikitud käiseid, sest siis tikkimisniit vildistub ja tekivad väikesed vildililled. «Siis ei ole enam midagi teha,» märkis ta.

Sama lugu on värviliste villaste sukkadega. Näiteks kirjusid Tõstamaa sukki tuleks pesta leige veega ja kindlasti vahendiga, mis ei sisalda pesuvalgendajat. «Villase puhul on seegi oht, et nööri peale pannes venib materjal lihtsalt välja. Seega võiks sukki kuivatada horisontaalses asendis, et liigne vesi kiiresti välja tuleks,» möönis asjatundja.

Tavalist valget linast särki võiks tema sõnul pesumasinas pesta, kuid madalal temperatuuril, sest naturaalne materjal suurt kuumust ei kannata. «Linane särk tuleks kohe pärast pesu poolniiskena triikida, siis läheb see kergemini sirgeks. Kui särk on kaua aega kapis kortsus olnud, ei saa enam volte ära. On juhtunud, et triikraud keeratakse maksimumi peale ja tulemuseks on kõrbenud särk,» rääkis ta.

Samuti nõuab suurt hoolt tanu, millelt peab eelkõige higiplekke eemaldama. «Kurrutatud tanult peaks enne pesu kindlasti eemaldama kardpitsi ja paelad, mis võivad värvi anda. Kirju tikandiga tanu tuleb pesta pesupulbriga, mis ei sisalda pesuvalgendajat,» soovitas Nõu. Kasutada võib ka sapiseepi, pesuks sobib leige vesi.

Kaabu kuju

Seejärel tuleks tanu horisontaalselt kuivama panna, et liigne vesi kiiresti välja imbuks ega leotaks tikandilt värvi lahti. «Tanule võiks õmmelda eraldi riideriba, et seda ei peaks iga kord lahti võtma ja pesema, mis on väga suur töö,» märkis ta.

Spetsialistid küsivad tanu lahtivõtmise ja puhtaks pesemise eest 40-50 eurot, olenevalt keerukuse astmest.

Meeste vildist kaabude puhul on aga oluline, et säiliks nende kuju. Seega peaks pesemise järel panema need kuivama nii, et põhi oleks vastu lauda. Nõu sõnul tuleb siis liigne niiskus välja ja kaabu kuju ei lähe nässu.

Vähemolulisemad pole ka nahast pastlad ja kingad, mille hooldamisel on Nõul õpetussõnu jagada eelkõige kuivatamise kohta - neid võiks kuivatada liistu peal. «Pastlad on parknahast ja kui need märjaks saavad, tõmbuvad nad kokku ja pärast ei mahu enam jalga.»

Rahvariiete komplekti hästi hooldades võib see kesta sajandeid. Rahvariided kipuvad küll kuluma, kuid oskusliku parandamise järel näevad need endiselt head välja.

«Habemetega meestel kuluvad kraeääred, neid oleme vahetanud, uued kraed peale pannud. Näiteks Muhu meestesärgi krae on 4,5-sentimeetrine püstkrae, mis habeme vastu hõõrub,» tõi Nõu näite.

Et aga riiet parandada saaks, peab see olema hästi hoitud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles