Mida ei tohi mitte kunagi teha lapse jonnimise ajal?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Emade suurim hirm on, et väikesed lapsed hakkavad ootamatult jonnima ja muutuvad pahuraks. Sellega peab oskama õigesti ümber käia, sest muidu võib asi muutuda veel hullemaks.

Mudilaste raevuhood esinevad tavaliselt kõige halvemal ajal kõige halvemates kohtades. Õnneks saab neid vältida, kui enne vihastamist aru saada, mis seda põhjustab, vahendab The Stir portaal. Kui selle põhjuseks on vahele jäänud söögikord või uinak, siis tasub teha nii, et lapse kõik vajadused oleksid rahuldatud.

Seitse asja, mida mitte kunagi ei tohi väikelapse raevuhoo ajal teha:

1. Naerda - Laste vihastamine võib täiskasvanutele tunduda vahel naljakas, kuid lapsele ei tohi kunagi näkku naerda. Kui väikelaps on ärritunud ja tema üle naerdakse, siis nad arvavad, et nende tunded on tähtsusetud. Vanematel peab olema huumorisoont, kuid kunagi ei tohi lapse üle tundlikul hetkel naerda.

2. Teda jäljendada - Vahel hakkavad lapsevanemad oma ärritunud last järele tegema, et muuta olukorda lõbusamaks. Kuid see on sama, mis lapse üle naermine. Ta tunneb ennast siis alandatuna ja tähtsusetuna. Lisaks õpetab see väikelapsele, et teiste inimeste üle tohib pingelistes olukordades nalja teha.

3. Ise närvi minna -  See pole alati kerge, kuid pead sellistes olukordades säilitama rahu ja olema ise mõistlik. Kui oled rahulik, siis suudab ka sinu laps kiiremini maha rahuneda. Lapsed vajavad tähelepanu ja rahulikku ärakuulamist ning nende peale ei tohiks kindlasti karjuda. Kui lapsevanem närvi läheb, siis see süvendab tema ärritust ning tal hakkab veel halvem.

4. Asja isiklikult võtta - Vahel tundub, et laps jonnib ja käitub meelega halvasti, et sind kiusata. Tuleb arvestada sellega, et tegemist on alles lapsega, kes õpib elu tundma ja inimestega suhtlema. Nad ei suuda oma tundeid niimoodi kontrollida kui täiskasvanud. Kui lapsevanemad võtavad neid vihahooge isiklikult, siis on raske probleemi lahendada.

5. Minema kõndida - Lihtsalt minema minemine ja lapse üksi jätmine võib olla lapsele kõige hullem tegu. Kui sa ähvardad hüsteeritsevat last, et sa jätad ta üksi, siis ta satub paanikasse. Nad tunnevad end siis väga tähtsusetuna ja õnnetuna. Kui laps on ärritunud, siis ta vajab kõige rohkem oma lapsevanema tuge.

6. Pakkuda altkäemaksu - Kõik lapsevanemad on seda tõenäoliselt proovinud. Kui laps hakkab avalikus kohas jonnima, siis selle lõpetamiseks anname talle kommi või oma telefoni mängimiseks. Seda võib kasutada kriisisituatsioonides, kuid pikaajalises perspektiivis võib laps seda hakata ära kasutama. Niimoodi hakkabki laps meelega halvasti käituma, et ta saaks vastu midagi head.

7. Üritada temaga asja arutada - Pole mõtet lapsega üritada mõistlikult probleemi arutada, sest nad ei suuda sellistes olukordades ratsionaalselt mõelda. Tundeid on liiga palju ning laps ei ole võimeline rahulikult mõtlema.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles