Täna Postimehes: seisvad porgandid ja kükitavad peedid
11. juuli 2014, 00:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid mõned vihmata päevad terve juuni peale, öökülmaoht või siis napilt 4–5 öösoojakraadi surusid aedviljal kasvu kinni ja ka praegune kuumus ei pruugi väga enam aidata.
Rõngus elav Leili on alati iseenda, laste ja lastelaste tarbeks värsket rohelist kasvatanud. Sel aastal kurdab ta, et kurk ja tomat ei taha isegi kasvuhoone lämbuses kasvada, rääkimata avamaa kurgist. «Vihma on nii palju olnud ja võib arvata, et kartul on suures osas mäda,» ohkab ta, aga naerab siis: «Aga samas on vihma jälle nii palju olnud, et kartulimardikaid pole üldse!»
Ta käib oma peenramaal ringi ja vangutab pead: «Porgandid on nii närbid... Üksnes sibul-till mühavad. Ja need on vist ka ainsad visad, mis üle Eesti hakkama on saanud. Ja uba on üsna kobe.»
Köögivili kiratseb kõikjal üle Eesti. Võrumaal oma tarbeks talvist tervist kasvatav Heli tõdes, et kuival ja kuumal kevadel tulid porgand, peet ja kaalikas väga ebaühtlaselt üles. «Vahepeal tundus, et porgand kasvatas pealseid maa sisse, et mitte külma saada,» naerab ta.
Paprikad on kasvuhoones aga kasvada mõnulenud, see-eest avamaa kurk on loori all külmale alla jäänud. Kurk vajab öösooja, aga Võrumaad kimbutanud öökülm pani kurgi lõdisema. Ka maasikal oli keeruline punaseks kasvada, pigem võttis niiskus ohjad üle ja suur osa marjadest mädanes lihtsalt puhma otsa ära.
Samas Räpinas elav Heljo rõõmustab igati kobeda kapsasaagi üle ja muu aedviligi on üsna tubli. Erilist tähelepanu ja hoolt saavad kasvuhoonesse tema lapselapse Annika istutatud arbuusid, mis annavad selgi aastal maitsmisrõõmu.
Harjumaal Kiisal oma 1967. aastal soetatud suvila tänaseks talvitumiskohaks ümber ehitanud Tiia Krönström oli sel kevadel targem kõigist ilmaennustajatest ja põllupidajatest: kuna kasvuhoones jäi tomatite kõrval ruumi üle, siis pani ta porgandi-peedi sel korral hoopis sooja klaasi taha kasvama. Tõmbab välja värskeid juurikaid, mil proportsioonid küll veidi paigast ära: söödav osa peaaegu kümme sentimeetrit, rohelised pealsed aga poolemeetrised. Peedid on kaunid ja Tiia soovitab, kuidas peedilehtedest mõnusat suvesuppi teha.
Loe edasi reedel Postimehest või Postimees Plussist!