Indoneesia ähvardab kõik Austraalia veinid siltidega üle kleepida

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia veinipudelid.
Austraalia veinipudelid. Foto: Erakogu

Kahe naaberriigi – Austraalia ja Indoneesia – vahel on lahti läinud tõeline pakendite «sõda», kus viimane ähvardab vastulöögiks standardiseeritud suitsupakkidele kleepida üle kõik naabri toodetud veinipudelid.

Maikuus palus Indoneesia valitsus austraallastel kohaldada n-ö leebemaid reegleid teatud nende riigist pärit tootegruppide pakendite osas, vahendab Indonesia Finance Today. Nimelt võttis Austraalia varem vastu määruse, mille järgi pakendatakse kõik tubakatoodete pakendid standardselt: ostja ei näe pakil enam suurelt logo, brändi nime, värve, pilte vms.

Indoneesia kaubandusminister Iman Pambagyo ütles, et Austraalia ei saa Indoneesia kaupadele rakendada meelevaldselt poliitikat, millel puudub teaduslik põhjendus ja alus. «Kui ei ole teaduslikult selge, siis ei peaks seda määrust rakendama, kuna see võib mõjutada ka teisi tooteid,» teatas ta.

Iman lisas siis, et Indoneesia valitsus võib sel juhul kehtestada standardiseeritud pakendamise nõude veinidele, mis pärinevad Austraaliast, nagu soovitas endine kaubandusminister Gita Wirjawan. Iman kinnitas, et sellise ettepaneku täideviimine on igati seadusega kooskõlas, kuna vein on alkohoolne jook, mille müümisel on vaja teha moraalseid kaalutlusi.

Indoneesia võimalik käik oleks otsene kättemaks selle eest, et Austraalia valitsus otsustas 2012. aasta 1. detsembril tubakatoodete pakendid n-ö ühtlustada ja standardiseerida. Austraalia enda eesmärk oli selle määrusega piirata tubakatoodete müümist ja tarbimist. Austraalia meedet tahab nüüd juba järgida ka nende teine naaberriik Uus-Meremaa.

Kuigi endine kaubandusminister Gita püüdis toona võidelda määruse vastu diplomaatiliste vahenditega, arvab ta nüüd, et riigid, kelle huve muudatus on kahjustanud, peaksid ka ise samalaadse sammu ette võtma ja kleepima standardiseeritud siltidega üle Austraalia peamise ja suurima ekspordiartikli veini. «Kui meie eksporditavatel sigarettidel ei tohi olla kaubamärke, siis nende siin müüdav vein ei saa samuti brändi nime kanda,» lausus ta.

Eesti Patendivolinike Seltsi esimees, patendivolinik Almar Sehveri on varem märkinud ERRi uudisteportaalile, et senised Austraalia kogemused, kes on mõne aja praktiseerinud standardiseeritud pakendit, näitavad ilmselt üllatuslikult paljudele osapooltele, et tubakatarbimine on hoopis kasvanud. «Kasv on toimunud just odavamate tubakatoodete suurenenud tarbimise tõttu, sest senisel kaubamärgi mainel, mida omasid ennekõike kallimad tubakatooted, mida tarbijad sellises mahus ei tarbinud, ei ole enam standardiseeritud pakendis senist tarbija ostueelistust suunavat mõju,» ütles ta.

Euroopa tubakadirektiivi vastuvõtmisel jäeti standardiseeritud pakendi kasutuselevõtmise otsustusõigus liikmesriikidele ning Euroopas on Iirimaa asunud kaaluma selle piirangu rakendamist. Piirang tähendab, et tubakatootjad ei tohi kasutada oma toodetel logosid, kujundelemente ega muid graafilisi sümboleid, vaid üksnes kindla tähekuju ja suurusega tubakatoote nimetust ehk sõnalist kaubamärki. Eesti riik on seni olnud selliste radikaalsete piirangute vastu.    

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles