Kasutatud riiete sorteerija teeb otsuse sekundiga

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kasutatud riiete sorteerijal tuleb Humana Eesti ainsas sorteerimiskeskuses vaid sekundiga otsustada, kas juba kantud aluspüksid lähevad Aafrikasse, ümbertöötamisse või hoopis müüki kauplusse. Kogu tööd saadab kasutatud riiete poest tuntud lõhn.

Mulle üllatusena pean enne sorteerimissaali sisenemist ära andma portfellisuuruse käekoti. «Isegi töötajad ei tohi sinna suure kotiga minna,» rääkis Humana infojuht Mari-Helene Kaber. Sorteerijatel on õigus sorteerimise käigus kõrvale pandud riideid osta väljamüügi kõige kõrgema kilohinnaga. «Esimesed kolm päeva on küll huvitav, aga immuunsus tuleb ruttu. Kui vaja, saab ju asja ära osta,» nentis Kaber. «Ägedad asjad jätavad sorteerijaid üsna külmaks, pigem ostetakse lastele dressipükse,» lisas ta.

Sorteerimiseks on Humana kehtestanud üleeuroopalised normid, mille alusel jagatakse sisseostetud kaup erinevatesse kategooriatesse. Töötegijate endi sõnul on need üsna muutuvad, kuid praegu on kategooriaid, millesse teise ringi kaup sorteeritakse, 30 ja 40 vahel. «Paantsid, jaketid, troopikal miks, trend,» loetleb kolmandat aastat sorteerijana töötanud Tagni kategooriaid, mis on tema töös hädavajalikud.

Aafriklased ihkavad pesu

Kõik kategooriad mulle kui ajutisele sorteerijale selgeks ei saanudki. Meelde jäi, et uhke triibuline pükskostüüm sobis trendi, kus leidus riideid 60ndatest 90ndateni. Suur osa õhematest rõivastest läks aga troopikal miksi, mis oli mõeldud Aafrikasse annetamiseks. «Siia sobivad kuni kolmveerandvarrukaga pluusid, õhemad sokid ja püksid,» õpetas Tagni.

Mosambiigi sorteerimiskeskust külastanud Kaber selgitas, et Aafrikas on eriti kuum kaup aluspesu, sest uuena on see liiga kallis. «Eestlane pesu ei annetaks, aga võib-olla kui ta teaks, et kuskil oodatakse …» mõtiskles Kaber, kelle sõnul on kohalike laste seas populaarsed ka jalgpallisärgid.

Enne kui sorteerija saab tööd alustada, sõidutab tõstuk sorteerimiskohale hiiglaslikud kilekotid. Töötaja ei tea, mis maalt pärit kaup teda järgmisena ees ootab. «Jah, rõivad on täitsa anonüümsed. Me ei tea ka hiljem, kuhu poodi mis riie müügile läheb,» tõdes Kaber. Tema sõnul ei tohi poed ka ära antud riiete kotte ise lahti võtta, kui ei ole just väga suur hädajuhtum. «Kord oli keegi riiete asemel lihakoti annetanud, selle lubasime üles otsida,» tõi Kaber näite erandlikust olukorrast.

Rottidest prill-lauani

Sorteerijal tuleb seista maast umbes pool meetrit kõrgemal alusel ja visata kotist leitud riided ükshaaval suurtesse konteineri moodi mahutitesse, mis meenutasid veidi suuri valgeid kartulikotte. Kaheksa tundi töötav inimene jõuab päeva jooksul ära sorteerida umbes tonni jagu riideid. Mina suutsin enam-vähem ära jagada vaid viie toidupoe kilekoti jagu. «Sorteerimise õpib ära umbes nelja kuuga,» ütles Kaber selle peale julgustavalt. Tagni lisas, et tublimad sorteerijad teevad koguni poolteist tonni päevas. «Aga nemad vist taskuid küll kontrollida ei jõua,» lisas oma töösse tõsiselt suhtuv naine naljatledes.

Hiiglaslikud pakendid lõigatakse lahti paberinoaga, et sealt väiksemaid kilekotte kätte saada.

Ka väikesed kotid tuleb ükshaaval avada ja alles siis saab asuda varandust uudistama. Sorteerijatel käib see protsess muidugi imekiirelt. Alguses vaadatakse üle, kas riie on puhas. Seejärel uuritakse materjali, vaadatakse värvi, suurust ja sõltuvalt esemest ka teisi aspekte. «Poodi lähevad ainult kõige korralikumad,» räägib Tagni, kelle esimesest kotist tulevad välja niivõrd uued ja puhtad riided, et julgen küsida, kas tõesti jõuabki enamik riietest Humana poodide riidepuudele rippuma.

Saan oma rumalusest aru, kui olen pärast kahe toidupoe kilekoti jagu asjade sorteerimist eraldi tõstnud vaid kaks rõivast: ühe peenvillase kleidi ja meremehemustrilise kostüümi. Kaberi sõnul jõudis Humana Eesti poodidesse eelmisel aastal müügile vaid kümme protsenti sisseostetud kaubast. Poelettidel figureerimiseks tuleb rõivastel läbida ka järelsorteerimine, milles heidetakse veel kord pilk peale, kas potentsiaalne klient tahaks sellega oma riidevaru täiendada.

Eurone päevahind

Surnud rotte minu kottidest välja ei tulnudki, kuigi Tagni naabri kotist lendas välja näiteks üsna uuena paistnud prilllaud. «Passe oleme ka leidnud,» rääkis veel Kaber. «Meie sorteerijad on juba üsna vanad kalad. Varem rippusid meil seinal Ameerikast saadetud kümne XLiga püksid, aga enam ei vaimustuta selliste leidude üle,» tõdes Kaber.

Rohkem jõuab taaskasutusse naisteriideid. «Mehed ju kannavad enda omad ribadeks,» lausus Kaber naljatledes. Samas on prügiks minevate esemete kogused iga aastaga vähenenud. «Varem oli see protsent viis-kuus, nüüd kolm-neli,» tõdes Kaber. Tema sõnul visatakse ära näiteks katkised mänguasjad ning haisvad ja märjad riided. Tekstiil töödeldakse Pakistanis, paber ja plast aga Eestis.

Koguseliselt kasutatud riideid küll vähemaks ei jää, kuid konkurents muutub üha tihedamaks.

«Väga suured Ukraina ja Vene­maa turud tahavad second hand kaupa tuntavalt rohkem kui varem ning see mõjutab nii kauba sisseostuhindu kui ka kättesaadavust,» märkis Kaber.

Kui varem annetas Humana poodides müümata jäänud riided näiteks lasterikaste perede liidule või hoolekandekeskustele, siis nüüd saadetakse need hoopis Ungari Humanasse, kus ei ole oma sorteerimiskeskust. «Eesti teistesse kauplustesse ei ole mõtet neid riideid saata – tõenäoliselt ei ostetaks neid ka sealt,» kostis Kaber põhjenduseks, miks kaupa lihtsalt ringi ei tõsteta.

«Kiirmoebrändide allahindluste ajal võivad Humana täishinnaga tooted tõesti poekauba hindadega konkureerida, kuid müügitsükli lõpus on meil päevahind vaid euro,» nentis Kaber, kelle sõnul sõltub riiete maksumus nii turuhinnast kui ka sellest, millise summa eest tarbija on nõus neid ostma. «Samas, inimestele siiski meeldib üha enam taaskasutatud riideid tarbida, tänapäeval on see keskkonnateadlik valik,» lisas ta veel.

Humana

•    21 kauplust

•    Käive 13,5 miljonit eurot

•    Kahjum 128 313 eurot

•    Sorteeriti 11 656 tonni kasutatud riideid

•    Eestist koguti 313 tonni riideid

•    Kauplustes müüdi 1208 tonni sorteeritud riideid

•    Aafrikasse arenguabina saadeti 1493 tonni kasutatud riideid

Allikas: ettevõtte majandusaasta aruanne 2013

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles