Kasvava aianduskaupade sisseveoga Euroopa vaheladudest on Eestisse kolinud Lusitaania teetigu, kes siin aasta-aastalt üha uusi elupaiku hõivab.
Ablas õgard levib Eestis aina jõudsamalt
21. juuli 2014, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timmi sõnul oli möödunud aasta kuiv, mis tigudele väga meelt mööda pole. Tunamullu aga vihmane, mis soodustas siis nende levikut. «Tänavu tigude hooaeg alles algab. Praegu levivad need isendid, kes talve üle elasid ja neid võis näha juba kevadel. Nüüd on aga see aeg, kui kevadel munetud munadest kooruvad uued isendid,» rääkis Timm.
Keskkonnaagentuurile on tulnud teateid tigude uutest levialadest varasemale Pärnumaale ja Kakumäele lisaks Tartu kandist, Võrumaalt, Viljandi linnast ja Viljandi lähistelt, Viimsist ja ka Keila-Joalt.
Timmi sõnul levivad Lusitaania teeteod Eestis esialgu veel vaid istikute ja aiakaupu vahendavate ketikaupluste ja uuselamurajoonide vahel, kuhu elanikud ilutaimi ja -puid ostavad. «Aiakauplused ja istikute levitajad, kes toovad välismaalt suuri partiisid sisse või kes kasvatavad ise, on enamasti need, kelle aiandites endis teod paljunevad.»
Möödunud aasta näitel teab Timm juhte, mil võis poes lillede istikute pottide seest leida tigude mune või loomi endidki. «Kuna munad paistavad ilusad pärlite taolised välja, võidakse ekslikult uskuda, et tegemist on väetisega,» ütles Timm.
Tõenäoliselt välismaalt pärit istiku mullapall tuleks kodus enne mahaistutamist korralikult läbi katsuda ja võimalikest munadest puhtaks teha, soovitab Timm.
Seda, et teetigu kogu Eesti enda alla haaranud oleks, veel öelda ei saa. «Praegu püsib tigu veel vaid aedades ja istanduste lähiümbruses. «Vabas looduses, metsa- või niidukoosluses teda otseselt ei esine. Samas – ega tigu mõistaks, et siin on aiamaapiir ja siit kaugemale ei lähe. Kui aia taga on mets või sobivalt niiske ala, siis loomulikult levivad nad ka sinna. Kindlasti võib mõnede uuselamurajoonide lähiümbruses asuvates metsades neid juba kohata, aga päris looduslikus keskkonnas teda ei esine,» kinnitas Timm.
Teo leviku ohjamiseks kutsub Timm inimesi üles Keskkonnaagentuuri teavitama uutest leiukohtadest ning ka ise nende hävitamisse panustama. «Kuna teod on mõlemasoolised ja üks isend võib muneda sadu mune, on nende sigimise potentsiaal väga võimas. Kui teod välja ilmuvad, tuleks nad kokku korjata ja mitte minema visata, vaid hävitada. Efektiivseim vahend selleks on teod kuuma veega üle kallata,» soovitab Timm.
Ka pidavat tigudest lahti saama, kui jätta aeda plastkarp alkoholi sisaldava kaljaga. «Nii tulevad nad ise kohale ja upuvad karpi ära,» rääkis Timm ühes puukoolis edukalt toiminud nipist.
Kuna teetigu pole just kõige meeldivam olend, on Timmile teada ka kurioosseid juhte, kus inimene on teod kokku korjanud ja need lihtsalt oma maalapilt minema viinud. «See on kõige suurem kuritegu. Nii soodustame nende tigude levikut veelgi vabas looduses,» hoiatas Timm.
Täna Timm veel paanikat ei külvaks ning ütleb, et kui inimesed, kes tigudega hädas on, eriti uuselamurajoonide elanikud, koos ühiselt nende vastu tegutsema asuvad, väheneb nende arvukus ja võõrliik Eestis kanda ei kinnita. «Kui mõni aasta veel probleemi ignoreerivalt edasi minna, oleme peagi samas situatsioonis nagu teiste Eestis vohama hakanud võõrliikidega,» märkis Timm.
Tigude uutest leidudest võib märku anda Keskkonnaagentuuri üldmeilile kaur@envir.ee või aadressile teovaatlus@gmail.com. Leiu korral võiks juurde lisada ka foto ja leiukoha kirjelduse.