Eesti tarbijad ei oska pakendit lugeda

Lihatoote nimetus sisaldab tulevikus ka veesisalduse protsenti.

FOTO: Viktor Vesterinen

Eesti tarbijad ei mõista toidumärgistust õigesti ning on kergesti eksitatavad nii toidu päritolu kui koostise suhtes, selgub põllumajandusministeeriumi tellitud toidu märgistamise uuringust. Samuti on osa tarbijagruppide huvi toidumärgiste vastu vähene. 

«Kahjuks peame selle uuringu põhjal tõdema, et Eesti tarbijad ei vaata piisavalt pakendilt, mida nad söövad,»  ütles põllumajandusminister Ivari Padar. «Kuigi kogu turulolev toidukaup on ohutu, peaksid inimesed tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua huvides pöörama rohkem tähelepanu ka toidumärgistusele,» lisas ta.

Probleeme on nii säilimisajaga seotud mõistete kui koostisosade loetelu lugemisega. «Näiteks ei tea ligi pooled vastanuist väljendi «kõlblik kuni» tähendust. Vaid neljandik vastanuist mõistab koostisosade esitamise põhimõtet, mille järgi märgitakse loetelus kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses,» rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Lisaks leiab enamik vastajatest, et pakendil esitatud teave on liiga väikeses kirjas ning oluline informatsioon on kehva paigutuse tõttu raskesti leitav või halvasti nähtav. 

Alates tänavu 13. detsembrist täpsustuvad Euroopa Liidu toiduainete märgistamise nõuded. Märgistus muutub loetavamaks, sest kehtestatakse minimaalne kirjasuurus, selgemalt esitatakse teave allergeenide ja lihatoodete veesisalduse kohta. Märgistusse lisandub teave liha- ja kalatoodete külmutamise kuupäeva ja sulatamise kohta ning alates 2016. aastast muutub toitumisalase teabe esitamise kord, sealhulgas ka toidu soolasisalduse esitamine. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles