Ülilevi häirib televaatajaid juba mitmendat nädalat

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digilevi häirib mitmendat nädalat kõrgrõhkkonnast tingitud ülilevi. Pildil analoogtelevisiooni väljalülitamine.
Digilevi häirib mitmendat nädalat kõrgrõhkkonnast tingitud ülilevi. Pildil analoogtelevisiooni väljalülitamine. Foto: Toomas Huik

Erakordsete ilmaolude tõttu häirib loodusnähtus nimega ülilevi juba pikemat aega Eesti televaatajate elu.

Digilevi saatjatevõrku haldava ASi Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on tänavune aasta ülilevi esinemise osas erakordne ning midagi sarnast kümneid aastaid sel alal töötanud insenerid ei mäletagi.

«Kui tavaliselt esineb ülilevi mõnel päeval aastas ning sedagi eeskätt saartel ja rannikualadel, siis tänavu on see juba mitu nädalat põhjustanud telepildi vastuvõtul vahelduvaid häireid,» ütles ta. «Näiteks täna hommikul Levira kontoris tuli tavaantenni külge ühendatud hariliku digiboksi kaudu sisse kümnete erinevate telekanalite signaale nii Soomest, Rootsist kui ka Lätist, mis tavatingimustes mingil juhul siia levida ei tohiks.»

Kuigi ülilevi häirib igasugust raadiolevi, on praegu kõige enam mõjutatud digipilti jälgivad telerivaatajad. Häire võib väljenduda näiteks telepildi kadumises, hakkimises või hangumises. Kui digiboks näitab endiselt head signaali tugevust, aga kvaliteet kukub ootamatult madalaks, siis viitab see praegu suure tõenäosusega ülilevile.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel rääkis, et ülileviga on saatjate võimsuse muutmisega üsna võimatu võidelda.

«Parima kaitse annab lähimale Eesti digilevi saatjale suunatud terava suunatundlikkusega ja optimaalse võimekusega antenn,» käis ta siiski välja võimaliku lahenduse. 

Harilikult möödub ülilevi koos kõrgrõhkkonna taandumisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles