Euroopa liidrid valmistuvad kaubandussõjaks Venemaaga ja kaardistavad kiirkorras lahinguvälju, kus langenute arv ähvardab tulla suurim.
Toidurindel muutustega
9. august 2014, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni eilsetel andmetel on Moskva toidukeelu keeristes kõige haavatavamad Hispaania virsikud, Hollandi juustud ja Poola õunad.
Poola puuviljaekspordi väärtus Venemaale oli mullu 340 miljonit eurot ning neile kuulub kõige ohustatuma liigi «au», kirjutab Financial Times.
Poolakad on käivitanud kirgliku kodumaise kraami tarbimise kampaania, mille loosungiks on vabas tõlkes «Ampsa õuna ja anna Putinile!».
Juustutandril on erilise löögi all Holland ja Soome. Tsitrusviljade vallas on kitsas käes Hispaanial ja Kreekal – põllumeeste sõnutsi on asi hull näiteks virsikute ja nektariinidega, millest laod üle voolavad ja mida pole mitte kuhugi saata.
Saksamaa ja Taani on suured sealihamaad, mis eksportisid seda Venemaale vastavalt 240 ja 199 miljoni euro eest. Mõlema kogemus Vene keeldudega aasta alguse seagripihirmu tõttu osutab aga ühele võimalikule väljapääsule Euroopa Liidu jaoks – alates veebruarist on paljud sealihaeksportijad lülitunud ümber Aasia turgudele.
Lihaga on lihtsam, nendib Financial Times – sealiha saab külmutada, sigade veristamist edasi lükata. Pehmete suviste puuviljadega on aga varsti vesi ahjus.