Milline on televisioon kümne aasta pärast?

Televiisor.

FOTO: SCANPIX

Kui kümne aasta pärast Eesti rahvaarv veel samal tasemel püsib, on meil televisioonikanaleid umbes 1,3 miljoni ringis. Seda ülekantud tähenduses, sest kanali mõiste on sootuks teisenenud.

Televisiooniteenuse pakkuja arvestab üha rohkem iga inimese isiklikku maitset ning peatselt võimaldab tehisintellekt pakkuda vaid inimese eelistuste põhjal kokkupandud programmi, kirjutab Toomas Luhats Elioni veebiväljaandes Digitark.

Tehisintellekti algoritmid analüüsivad mitte ainult inimese telerivaatamise eelistusi, vaid teavad ka üldisemalt, milline ta on, mis talle meeldib, kuidas ta kohvi joob ja mida elus tähtsaks peab. Lühidalt teeb televisioon ära vaevarikka töö just inimest huvitava filmi või seriaali otsimisel sadade omalaadsete seast, pakkudes seda ilma küsimata – arvates ära inimese mõtted, enne kui ta neid isegi päris lõpuni mõelda suudab, rääkimata välja ütlemisest.

Nišisarjad igale maitsele

Dokumentaalsari Poola kellasseppadest või kokasaade sülekoertele – pole olemas halba televisiooni, on vaid kitsam vaatajaskond. Kui tundub, et nutiTV filmi- või kanalivalikus on selliseid, mille publikut peab otsima tikutulega, siis tulevikus on pisikese ja isikupärase vaatajaskonnaga saateid või filme üha rohkem.

Kuna televisiooni tehisintellektil põhinev soovitussüsteem oskab üles leida ka väikese auditooriumi, annab see lisaks rohkem vabadust loojatele, kes seni publiku puudumisel oma mõtteid teostada pole saanud. Juurde tekib rohkelt kasutajate endi loodud sisu (sarnaselt tänase päeva YouTube’ile) – seitsmeaastane lahe tüüp võib teha miljoneid klikke genereeriva sarja, mille vaatajaskond on üle kogu planeedi. Igasugused piirid interneti ja mobiili, IPTV ja kaabel-TV vahel hajuvad.

Nutitelerid muutuvad standardiks

2014. aastal müüakse umbes 100 miljonit internetiühendusega telerit ja kolmandik maailma elanikkonnast pääseb ligi kiirele internetile. Võib ennustada, et kümne aasta pärast on nutikad telerid praktiliselt igas kodus. Võitlus käib tehnoloogiamaailma gigantide (Apple, Google, Samsung, Sony jt) vahel, kes kõik tahaksid hõivata esikohta inimeste elutoas.

Ilmselt on kümne aasta pärast uuemad telerid joonlaua kujuga, projitseerides pilti vastavalt vajadusele kas seinale või õhku keset tuba – kui seda peaks võimaldama hologrammtehnoloogia.

Tõenäoliselt areneb kõvasti edasi ka virtuaalse reaalsuse tehnoloogia (tänane Oculus Rift), mis võimaldab Sul liikuda paikadesse, kus sa pole käinud, osaleda filmides, milles tahaksid kaasa mängida, olla kasvõi sarjade peaosas ja tunda ennast ise kangelasena. Ilmselt tekib juurde võimalusi filme nautida ise osi valides, nii et pärast hea kangelase rolli on võimalik soovi korral ka kärbsena debüüt teha.

Loe edasi siit.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles