Jahmatav tõde: miks ei tohiks restoranis sidrunivett tellida?
14. august 2014, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võiks ju arvata, et pole midagi veel rohkem värskendavamat kui kannutäis vett jää ja sidruniga. Siiski tasuks olla ettevaatlik – selline jahutav leevendus võib olla bakteritega reostatud.
Ligi 70 protsenti restoranide jookides kasutatavates sidrunitest on täis mikroobe. Neist leitud bakterid võivad olla koguni fekaalset päritolu, kirjutab Daily Mail.
Põhjuseks on see, et toiduga kokkupuutuvad restorani töötajad ei kanna kindaid enamiku tööde juures. Ka mitte sidruneid lõigates. Sidruneid ka ei koorita ega keedeta, mis on eelduseks, et bakterid nende peal sureks.
1. Ära iialgi telli vett sidruni ja jääga
Kannud, milles kohalikku kraanivett jää ja sidrunitega serveeritakse, võivad olla buffet'-tüüpi restoranides pikalt seisnud. Seisev vesi pakub aga suurepäraset keskkonda bakteritele ja parasiitidele.
Ka jää pole ohutu. Testid, mis võeti jääkuubikutelt McDonald’sist, Burger Kingist, KFC-st, Starbucksist, Cafe Rounge’ist ja Nandost näitasid kõik suuremat bakterite kogust kui WC-poti loputuskastist pärit veest leitu.
Põhjuseks võib olla see, et tualette koristatakse paljudes restoranides süsteemse graafiku alusel, jäämasinad võivad olla aga kuid puhastamata. Enamik inimesi arvaks, et jäämasin on liiga külm, et seal saaksid bakterid areneda. Jää sees püsib elus aga näiteks E-coli bakter.
Seetõttu on soovitav valida kannuvee asemel pudelivesi või siis veenduda, et kann on puhas ja vesi värske – kuid lauda palu see tuua ilma sidruni ja jääta.
2. Menüü
Menüüga puutuvad kokku kõik restorani külalised, aga ka teenindajad. Bakterivaenulikemad menüüd on plastist või lamineeritud – neid on lihtsam puhastada, kuna plekid nende peal jäävad lihtsamini silma. Pabermenüüdega on lihtne – kui need on räpased ja purunenud, lahku restoranist otsemaid! Kui restoranipere ei saa hakkama isegi menüüde korrashoiuga, siis jääb vaid fantaasia piiriks, mis nende köögis veel toimuda võib!
3. Teenindaja
Vaatle teenindajat – kas tema riietus on korrektne ja puhas. Kas küünealused on ka puhtad? Kui küüned on pikad, võivad need puhtad näida, kuid nende alla koguneb mustus eriti kärmelt. Eriti kahtlustav tasuks olla kunstküüntega teenindajate suhtes, kelle küünehügieen võtab tõenäoliselt pea pööritama, seda enam, et sellistel küüntel on oht teenindaja sõrmelt toidu sisse kukkuda või taldriku äärele murduda.
Teenindaja küljes ei tohiks rippuda ka ehteid, sest nii võid oma supi sees kõrva- või ninarõngaid leida, või näha, kuidas teenindaja kaelakee sinu peagi serveeritava toidu seest läbi käib.
Häirekella peaks tööle panema see, kui teenindaja läheb tualetti ega võta eest põlle.
4. Raha
Kui külastad kiirtoidukohta, peaksid tähele panema, kuidas teenindajad raha käitlevad. Sularaha on räpaseim asi üldse, sest seda ei pesta ega desinfetseerita ning sellega puutuvad kokku tuhanded pesemata käed. Kui teenindaja sularaha vastuvõtt ja võileiva valmistamine toimuvad üheaegselt või lausa vaheldumisi, jookse! Hügieeniteadlik teenindaja peseb sularahaga kokkupuutumise järel oma käed hoolikalt või kannab ühekordseid kindaid raha vastuvõtmise ajahetkel, et siis toidu juurde naastes need käest võtta.