Eestlased jäätisetööstuse uuendustega kaasa ei lähe

Madal hind ja telereklaam mõjutavad Kristiine Prisma tootejuhi Tiina Sarapiku sõnul jäätise ostmist kõige enam.

FOTO: Jaanus Lensment

Kuigi Eesti jäätiselettide valik võtab silme eest kirjuks ja igal aastal tuuakse turule ühe uusi sorte, on magusasõbrad läbi aastate truuks jäänud paarile kindlale maitsele.

«Jäätis on toiduainetööstuses kindlasti üks kõige intensiivsema tootearendusega valdkondi,» tunnistas Premia juhatuse esimees Katre Kõvask. Igal suvel ja talvel toovad tootjad ainuüksi Eestis turule paarkümmend uudistoodet.

Samas näitab Premia kogemus, et läbi ajaloo on Eestis eelistatuimad maitsed olnud ikka vanilli-, šokolaadi-, kara­melli- ning maasikamaitseline jäätis. Kõvask lisas, et kui vaadata Eesti jäätiseleti pikkust ning pakutavaid maitsekombinatsioone, siis anname oma lahetagustele naabritele kindlasti silmad ette.

Oluline on hind

Premia Eesti jäätisesortimendis on üle 125 eri nimetuse jäätist, terves Baltikumis aga ligi 300 nimetust. Kõvaski sõnul on mõnel aastal turul ülekaalus eksootilisemate maitsete eelistamine, teisel aga lähevad hästi kaubaks just kodumaised maitsekombinatsioonid.

Ka mõjutab jäätise valikut tugevalt suvine ilm. «Kui soe suveilm on kestnud pikalt, ollakse agaramad katsetama ja proovima uusi maitseid. Kui aga ilm on külm, jäädakse truuks vanadele lemmikutele ja tuttavatele kaubamärkidele,» rääkis Kõvask.

Balbiino enim müüdavad jäätised on samuti vanilli ja šokolaadi omad, neist ei jää palju maha banaanimaitselised jäätised. «Eesti inimesed on altid proovima uut, mis siiski ei ole liialt eksootiline või võõrapärane. Hinnatud on kodused ja Eesti suvesse kuuluvad maitsed, nagu tikker ja vaarikas,» rääkis Balbiino turundusjuht Enel Kolk.

Kristiine Prisma sügavkülmutatud kaupade tootejuht Tiina Sarapik ütles, et ostuotsuse tegemisel mängib rolli ennekõike hind, mitte maitse. «Eks ostetakse ikka kollaste (allahindlust tähistavate – toim) siltide järgi, sest meie ostja on väga hinnatundlik,» rääkis ta. Kindlasti mõjutab müüki ka telereklaam. Sel ajal küsitakse poest konkreetset jäätist, isegi kui see pole kõige odavam.

Balbiino jäätiseid müüakse lisaks Balti riikidele ka Soomes, Taanis, Venemaal ja Saksamaal. «Maitsete kohta võiks Soomega võrreldes küll välja tuua, et kui Eesti inimesed armastavad pigem puhtaid maitseid või väheste lisanditega, siis jäätised, mida pakume Soomes, on üldjuhul magusamad ning rohkemate lisanditega,» tõdes Kolk.

Ta möönis, et kindlasti mängib siin oma rolli üldine toidukultuur. «Soomes on väga suur osa külmletist lagritsajäätistel. Ning üks põnevamaid leide oli sel kevadel Soome turul vahukommi-lagritsa jäätis,» tõi ta näite.

Koorejäätis on nõutud kaup

Balti riigid aga torkavad tema sõnul teiste piirkondadega võrreldes silma suure koorejäätiselembusega. «Nii laia valikut koorejäätiseid nagu meil ei leia naljalt mujalt,» oli Kolk veendunud.

Jäätisetootjatel tuleb lisaks maitsele arvestada ka üllatavate detailidega. «Mida lõuna poole, seda kirevamaks ja läikivamaks lähevad pakendid,» tõi Kolk näite.

Premia juhi Katre Kõvaski sõnul on eestlased jäätisesõprade edetabelis kõrgel kohal. «Eestis on keskmine tarbimine kaheksa liitrit inimese kohta, Soomes, mis on maailmas kolmandal kohal, ligikaudu 13 liitrit inimese kohta ning USAs, mis on maailmas jäätisetarbimiselt inimese kohta kindel liider, on aastas inimese kohta tarbitav jäätise hulk 22 liitrit,» ütles ta.

Samal ajal on Lõuna-Euroopas jäätisetarbimine inimese kohta võrreldav Eestiga, kohati isegi väiksem. Lätis on jäätisetarbimine inimese kohta ligikaudu kuus liitrit aastas, Leedus neli-viis liitrit aastas. Muide, Premia kogemuse kohaselt eelistavad leedulased kirevamaid ja magusamaid maitsekombinatsioone. Lõunanaabrite jäätisevalikut mõjutab märgatavalt ka arvukas venekeelne kogukond.

«Pakendite puhul on Läti venekeelse elanikkonna seas populaarsemad need, mis kirjumad ja säravamad, maitsetest annavad tooni vana hea brülee­kreem ning mandel ja pistaatsia,» rääkis Kõvask.

Muidu väga altilt küsimustele vastanud jäätisetootjad ei soovinud selgitada, millised nende tooted pole viimastel aastatel oma müügiootusi õigustanud.

Kõvaski sõnul saab kiiresti selgeks, kui mõni uudistoode on turule jõudnud valel ajal või vähem sobiva maitsega.

«Nii ongi tavaks iga hooaja lõpul teha korralik inventuur ning võtta sortimendist välja tooted, mis kas ajale jalgu jäänud või ebaedukaks osutunud,» rääkis ta.

Balbiino tõi tänavu turule 13 uut jäätist. «Kuna kaupluste letid ei ole kummist, siis umbes sama palju kui tuleb uusi tooteid turule, kaob neid ka turult ära,» tunnistas Kolk.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back