Pakendid hoiatavad nüüd kuue toiduvärvi eest

Paljud väikelastele meeltmööda tooted, nagu limonaadid ja maiustused, sisaldavad kahjulikke toiduvärve.

FOTO: Peeter Langovits

Alates 20. juulist tuleb teatud värvaineid sisaldavatele toiduainepakenditele märkida, et need võivad lapse tähelepanule ja aktiivsusele halvasti mõjuda.

Lastele halvasti mõjuvate värv­ainete nimekirja kuulub kuus keemilise sünteesi teel saadud asovärvi: tartasiin, kinoliinkollane, päikeseloojangukollane, asorubiin, erkpunane ja võlupunane. Kasutades E-tunnuseid, oleks sama nimekiri järgmine: E102, E104, E110, E122, E124 ja E129.

Kuigi nimetused on võõrad, kasutatakse neid väga paljudes meile tuttavates toiduainetes: karastusjookides, kondiitritoodetes, magustoitudes, kastmetes, maitseainetes ja kommides.

Tähisega E102 märgitav tartasiin annab näiteks rohelise värvi Tarhunile ja päikeseloojangukollast (E110) kasutati varem Fantas. Kuni juunini olid tartasiin, kinoliinkollane (E104) ja asorubiin (E122) Merekivikeste ja nonparellide koostises.

Alternatiivide otsinguil

Näiteid toiduainetest, kus varem asovärve kasutati ja mille koostis on hiljuti muutunud, võib tuua veel. Seda, et ettevõtted otsivad aktiivselt võimalusi neist loobuda, tunnistas ka toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Tema sõnul on mitmed Eesti tootjad juba alternatiivsetele värvainetele üle läinud ja teised püüavad asovärvide kasutamise lõpetada. Näiteks on piimatööstused suuremas osas selle töö juba ära teinud.

Potisepale teadaolevalt on kasutusele jäänud vaid asorubiin (E122), mida kasutab ka ainult üks piimatootja.

Samas ei ole alternatiive leida igal pool nii lihtne.

«Pagaritööstusel on kõige raskem, sest kookidele pole asovärvainete kõrvale häid looduslikke analooge leitud,» märkis Potisepp.

Näiteks on pagarid katsetanud punapeedikontsentraati, kuid see pole andnud soovitud tulemust. «Alternatiivi otsimist aga jätkatakse,» lisas tööstuse esindaja.

Kui sobivat asendust siiski ei leita, tuleb uue määruse järgi pakendile selgelt ja loetavalt kirjutada asovärvi E-nimetus ning selle järele tekst «Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele».

Sellise hoiatuse aluseks on kolm aastat tagasi avalikustatud ja palju kõneainet pakkunud Suurbritannias Southamptoni ülikoolis tehtud uuring, milles teadlased väitsid, et teatud kombinatsioonid nimetatud asovärvidest ja säilitusainest nimega naatriumbensoaat võivad kolme- kuni kaheksa-aastaste laste puhul suurendada hüperaktiivset käitumist.

Tekkinud diskussiooni tõttu võttis ka Euroopa toiduohutusamet need kuus toiduvärvi luubi alla. Kuigi Southamptoni ülikooli teadlaste uuringu hindamisel ei õnnestunud leida kindlat tõestust, et nimetatud värvid üksikult lastele kahjulikult mõjuksid, sätestas Euroopa Parlament oma 2008. aastal välja antud toidu lisaainete määruses uue märgistamiskorra.

Muudatus euroliidu-ülene

Hoolimata sellest, et uus märgistamiskord tähendab tootjatele tehnoloogilisi muudatusi, toorainete väljavahetamist ja pakendite muutmist, pidas Potisepp seda kokkuvõttes sammuks õiges suunas.

«Hindan muudatust positiivselt, sest tervislikkus on meie kõigi huvides. Kuna muudatus on Euroopa Liidu ülene, siis ei vii see meie ettevõtteid ka ebavõrdsesse konkurentsisituatsiooni, mis tekiks siis, kui keelustaksime mõned E-ained vaid Eestis,» rääkis ta.

Toiduainete märgistamise järelevalvega tegeleva tarbijakaitseameti hinnangul toob uus märgistamiskord esile tarbija jaoks väga olulise info.

«Kuna tegemist on tarbijale tähtsa lisainformatsiooniga ning võib mõjutada tarbijate ostuotsuseid ja -eelistusi, siis on teabe lisamine igati tervitatav,» kommenteeris ameti pressiesindaja Kadri Kauksi.

Samas märkis ta, et kõikide tarbijate jaoks see ilmselt oluline pole, sest leidub neidki inimesi, kes ei pööra toote märgistusele üldse tähelepanu.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles